kivistuvates segudes kasutatav ehitusmaterjal) tootmiseks, tsemenditööstuses, suhkrutööstuses, paberitööstuses, metallurgias, ehitus- ja viimistluskivide ning killustiku valmistamiseks. SAVI Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi põhitooraine. SINISAVI Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Telliste valmistamine. Paljanduv sinisavi Põhja- Eesti klindi jalamil JÄRVEMUDA JA MEREMUDA JÄRVEMUDA Põlluväetis Lisasööt Raviotstarbeline järvemuda MEREMUDA Hinnatavad raviomadused Muda kasutatakse sanatooriumides ja haiglates perifeerse närvisüsteemi haiguste ja põletike ravis. ALLIKAD http://keskkonnakaitse.weebly.com/ http://www.slideshare.net/ http://et.wikipedia.org/ http://www.ut.ee/BGGM/maavara/
Sademevesi liigub maapinna sees kivimikihtide vahel ning lõpuks avaneb maapinnal või veekogude põhjas. 9)Kuidas määratakse ristkoordinaate? Tasapinnalised koordinaadid määratakse x (otse kaugus m Ekvaatorist (N või S suunas)) ja y (otse kaugus meetrites Telgmeridiaanist) telje suhtes. Ruumilistele lisanub ka z telg. Ristkoordinaatide määramiseks on vaja topograafilistkaarti. 9)Mis vahe on kuhje ja kulutusrannal? Kulutusrand (tugevasti karstunud paljanduv lubjakivi, moreenrand palju kive ja rändrahne). Kuhjerannad (kliburannad > tormiga paiskuvad setted > rannavallid > maasääred Möllrand lainetuse eest varjatud lahe soppides, on kaetud mudaga.) 10)Miks on vaja digitaalkaarte? Et saada täpseid andmeid kohtade kõrgustest, naaberpaikadest jms. 10)Mõjutab põhjavett kivimite lõhelisus? Vesi ei läbi nii mitmeid maakihte ja ei filtreeru niivõrd puhtaks, reostus satub kergemini põhjavee kihtidesse.
Üldiselt võib ju öelda, et ta asub Eesti Põhjarannikul Harju lavamaa lääneosas Paldiski ja Lahepere lahe vahel ning lõpeb Pakri (Pakerort) neemega.Teiseks saab öelda, et osa poolsaarest kuulub kindlasti Soome lahe rannikumadaliku maastikurajooni (Laheperest alates). Poolsaare pikkus on 12 km, laius keskmiselt 5 km ja pindala 40 km², kõrgus kuni 31 m, neeme otsas Pakri pangal 24-25 m.ü.m. Geoloogiline ehitus 2 Pakri poolsaarel paljanduv paekallas on 1200 km pikkuse Balti klindi osa. Aluspõhja ülevaate aluseks on 1994. aastal koostatud Pakri poolsaare alus - põhjaline geoloogiline kaart 1: 50 000 (koost. H.Stumbur, Eesti Geoloogia keskus). Lisas, joonisel 2, on välja toodud paekalda ehitus Pakri neemel. Pealiskorra vanimaks üksuseks on vendi ladestu. Eristada on võimalik ainult ülemvendi Kotlini ladet. Uurimistel on selgeks tehtud, et ülemvendi setete paksus
Vooremaa Haanja kõrgustik Karula kõrgustik Otepää kõrgustik Sakala kõrgustik Valga nõgu Võru-Hargla orund 5. Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse Peipsiäärne madalik 183. Maastikulise mitmekesisuse vormid. Maastikul võib ühel ajal esineda erisuguseid mitmekesisuse vorme: klassifikatsiooniüksuste mitmekesisus (taimkate, elupaik, ökosüsteem), elemendiline ehk komponendiline mitmekesisus (künka lagi, nõlv, mõhn, oos, rannavall, luide, terrassid, paljanduv paas või klibu, klint, liivakivipaljand, liivik, rändrahn, kivikülv , uhtorg, allikas, allikaline pinnas, ajutine oja, voolav oja, väljavool rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja
annaabi.ee 
