Soome järel ja Kanada ees on Eesti sooderohkuselt maailmas teisel kohal (soode protsentuaalselt pindalalt). Seega võib soid pidada Eestimaa rikkuseks. Seda ka seetõttu, et paljud Kesk-Euroopa riigid on oma sood peaaegu täielikult hävitanud ja näevad nüüd vaeva nende taastamisega. Ida-Euroopa lauskmaa osana on Eesti madal ja tasane ala, mille pinnamoele on iseloomulikud kõrgustikud ilma kõrgemate mägedeta jalavamaad madalike, nõgude ja orunditega. Koos Põhja-Eesti panga ja teiste paljanditega moodustavad need Eesti reljeefi suurvormid. Tänu parasvöötme kliimale ja tasasele pinnamoele on Eestis palju väikseid siseveekogusid. Kuna iga-aastane sademete hulk ületab keskmiselt 200300 mm-iga aurumist, siis peab ülejääv vesi ära mitmekesisusele voolama jõgede kaudu või talletuma järvedes ja rabades
metsad ja põllud ning asustus jõe kaldail on katkendlik. Jõe veepinna absoluutne kõrgus on lähtel 132,5 m ja suudmes 30,1 m. Jõe langus on 102,4 m. Lang on suurim keskjooksul Kolma ja Haavapää vahelises 12 km pikkuses lõigus - keskmiselt 1,72 m/km. Võhandu jõe keskjooksu ürgorg on võrdlemisi kitsas (150-200 m), kõrgete (enamasti 15-20 m) ja järskude veerudega, arvukate kaunite Devoni liivakivi paljanditega (müüridega) ja rohkete allikatega. Leevi sillast kuni Reo sillani (12 km pikkuselt) on org võetud looduskaitse alla. Jõesängi laius on Pühajõe keskjooksul 4-19 (keskmiselt 8)m, alamjooksul 8-18 m (keskmiselt 12 m), Suur-Võhandu keskjooksul 11-70 m (keskmiselt 25 m) ja alamjooksul 28-80 m (keskmiselt 40 m). Sügavus on Pühajõe keskjooksul 0,3-1,7 m, alamjooksul 0,3-1,2 m, Suur- Võhandu keskjooksul 0,4-5,2 m ja alamjooksul 1,5-5,2 m.
Reljeefivormide loode-kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal. 5 Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda
vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareliifis. Reljeefivormide loode-kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal. Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle mere pinna. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane
vaheldumine on jälgitav ka Soome lahe põhjareljeefis. Reljeefivormide loode- kagusuunaline orientatsioon peegeldab ilmekalt mandrijää liikumissuunda viimasel jääajal. Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane
pangad, luited), mattunud orgaanilised setted · Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. 133. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse? Mida ei tohi teha rändrahnude ja paljanditega? Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi?
vooluveetekkelised (orud, joad), rannikumoodustised ( rannavallid, astangud, pangad, luited), mattunud orgaanilised setted · Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. 132. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse? Mida ei tohi teha rändrahnude ja paljanditega? Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 133. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi?
rannikumoodustised ( rannavallid, astangud, pangad, luited), mattunud orgaanilised setted · Põhjaveega seotud objektid: karstivormid, allikad, soolad, järved · Rändrahnud ja kivikülvid · Spetsiifilised objektid: meteoriidikraatrid, tektoonikanähtused, ravimuda leiukohad jt. · 133. Kuidas tagada rändrahnude ja kivikülvide kaitse? Mida ei tohi teha rändrahnude ja paljanditega? Eluta looduse mälestusmärgid võiksid olla looduses tähistatud turismiobjektidena või kaitstavate loodusobjektidena. Nende ümbrus tuleb hoida korras (niita, koristada prügi), vajadusel eemaldada varjav võsa. Ei tohi ronida sammaldanud kividele ega tohi teha kividele lõket. 134. Milline geoloogiline vaatamisväärsus on tunnistatud Eesti rahvusmonumendiks? Mida te teate sellest? Mis on meie rahvuskivi?
annaabi.ee 
