Vöö pikkus keha ümber: 140 cm + õv 1cm ( otstesse 0,5 cm ) Vöö pikkus kaela ümber : 45 cm + 1 cm Vöö laius: 8 cm + õv 1cm (2xvööpaela valmislaius ja 2x0,5 cm ) Tasku pikkus: 15 cm + õv 5,5 cm(alläärde 1,5 cm ja ülemisse serva 4 cm) Tasku laius: 25 cm + õv 3 cm ( külgedele 1,5 cm) 2) Lõikame välja põlle detailid. 3) Töötleme põllepaelad. 4) Töötleme lõikeservad kahekordse palistusega ja kinnitamisel jäävad põllepaelad palistuse vahele. 5) Valmistame tasku. a. Äärestame lõikeservad ehk küljed ja allääre b. Töötleme käänise osa nurgad ehk taskuava. c. Töötleme allääre nurgad ehk õmbleme nurgad puhtaks d. Kinnitamine masinal kääniseosa 0,1 cm kauguselt murdejoonest. e. Traageldame või kinnitame tasku asukohale. f. Lõikame tugevduslapid raadiusega 1,5 cm ja äärestame tugevduslapid. g
Valmistada paberist šabloon, kanda kujundi kontuur riidele. lõigata kujund riidest välja nii, et joonest väljapoole jääks 0,3 – 0,5 cm laiune õmblusvaru õmmelda mööda kujundi kontuurjoont pisterida. Siis teha ühekordne palistus, nii et pisterida jääks murdejoonele, trageldada. 6.Kangaserva ettevalmistamine: Paksemast kangast eseme servale ei tee palistust, võib asuda kohe üle heegeldama. (millise palistuse?) Õhemast hargnevast riidest eseme servale teen ühekordne kitsas palistus Väga õhukesest kangast näiteks batistist taskurätikule heegeläärise tegemiseks tuleb teha servale kahekordne kitsas palistus. 7.Riide serva on kergem üle heegeldada, kui on tõmmatud riidest välja 1-2 lõnga. (mida tehtud?). See töövõte ei sobi ovaali- , ringi- ja erikujulise (millise kujuga?) eseme servale. 8.Heegeläärise heegeldamist alustan taskurätikul .......
Kinnis asub keskelt veidi paremal. Paremal küljel asetseb püsttasku. Pükste säärte otste palistusel on sinisest villasest lõngast sämppistes kaunistus. Kuub on õmmeldud tasapindsest villasest riidest. Tikkimisel on kasutatud valget linast niiti ja püstkrae on seljatükiga koos lõigatud. Esikülgedel on alates keskkohast kolmnurkne kiil, mis moodustab vabalt langeva püstvoldi. Allääre ja varruka suu palistuse ääres on laisalõng, mis taksitab hargnemist. Peakattest kanti kas kaapkübarat või valget, varrastel kootud mütsi. Kihnu laps Väga väikeste laste riided olid valmistatud ühevärvilise villase või kirjust sitsriidest pihaosaga kördid. Körtideks nimetati seda tüdrukutel, poistel aga kuueks. Tüdrukute kördi seelikuosa oli triibuline, poistel ühevärviline. Lastekörtide triibustikud olid kohandatud vastavalt, ehk triibud olid tehtud kitsamalt.
kõrgus 22 cm. Tanu valmistamisel on vaja lõigata sobivate mõõtudega ristkülikukujuline riidetükk (mitte unustada õmblusvaru). Ette serva peale õmmelda 2-3 cm laiune punane pael, selle peale kinnitada kardpits. Tanule tikkida siidlõngadega lillkiri. Tanu sopp kurrutada 1 cm sügavustesse kurdudesse. Kurrud pressida sisse kuni tikandini. Tanu tipus õmmelda kurdude otsad kinni. Tanu alumine serv palistada 1,5 cm laiuselt. Palistuse vahelt tõmmata läbi linasest lõngast keerutatud kinnitusnöör, millega tõmmata palistus kukla taha krookesse ja siduda tugevalt pähe. Pähe seati tanu nii, et otsmikul võis natuke juukseid paistma jääda. Tanulint, s.o värviline siidpael kinnitati lehvi seatuna 13 kuklapalistuse keskkohta (paelõmbluse otsale), jättes lindiotsad 35-40 cm pikkuselt rippuma. 19
Tori naise vanemat tüüpi tanu sarnanes oma kõrguselt ja kujult Tõstamaa torutanule (Joon.16). Tanu on tehtud valgest puuvillasest või peenest linasest riidest. Peale on tikitud valge puuvillase või siidniidiga lillkiri. Eesäär on keeratud umbes 18 cm laiuselt tagasi; voodriks tikandi alla. Serva külge on kinnitatud kitsas niplispits või poepits. Tanu on pikuti kokku murtud, tagumine serv kinni õmmeldud ja alumine äär palistatud. Palistuse sisse on aetud kurrulõng ja tanu kukla taga kokku seotud. Roosakaspunane siidlint on toodud kuklalt ette pealaele ja seotud lehviks. Tanud olid enamasti tärgeldatud kuid püstisema kuju andmiseks pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp. torutanud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Nahk http://www.american-hearing.org/images/ear.jpg Kõrv jaguneb kolmeks osaks: 1. V ä l i s k õ r v koosneb kõrvalestast ja väliskuulmekäigust, mille ülesandeks on helivõngete kinnipüüdmine ja edasijuhtimine. Kõrvalest koosneb õhukese nahaga kaetud elastsest kõhrest. Kõrvalesta alumine osa - kõrvanibu - ei sisalda kõhre, vaid kujutab endast rasvkoega nahakurdu. Kõrvalesta välimine vaba serv on sisse pööratud ja teda nim. palistuseks. Palistuse ülemises osas võib paljudel inimestel täheldada väikest köbrukest - Darwini köbrukest. Palistusega paralleelselt kulgeb vastaspalistus. Sügav õõnsus vastaspalistuse ees on süvik, mille põhjas saab alguse välimine kuulmekäik. Süviku ees paikneb tugev kühm - kõrvalestanukk e. traagus ja selle vastu jääb vastasnukk. Nuki ja vastasnuki vahele jääb nukkidevaheline sälk. Väliskuulmekäik on veidi kõverdunud luuline kanal (pikkus ~2,5 - 3,5 cm). Ta jaguneb kõhreliseks
annaabi.ee 
