vanadest erinevaid materjale jne. Fassaadi muutmist põhjendatakse peamiselt lisasoojustamise vajalikkusega. See aga rikub oluliselt maja välisilmet, sest aknad jäävad senisest fassaadist tunduvalt sissepoole.(foto 1.) Soomes leiti eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1
sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. Veeavariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada. I-korruse põranda tuulutusavade ette on vaja paigaldada restid, et närilised põranda alla ei pääseks. Tuulutusavasid kinni toppida ei tohi, sest muidu jääb põrandaaalune tuulutusruum liiga niiskeks. Niiske seisev õhk hakkab aga kahjustama põrandakonstruktsiooni. Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud. Esimese korruse põrand I-korruse põrand võib paikneda keldri kohal või soklivundamendi peal. Tavaliselt on I- korruse põrand soojustatud. Soojustus paikneb põrandalaudade all talade vahel. Kui põrandad on alt tuulutatavad, siis toetub soojustus tuult tõkestava kihi peale.
voolaks välisvoodri vahele - Alumise palgirea hüdroisolatsioon tuleb kaitsta ilmastiku eest. Päike võib materjali murendada, mis omakorda vähendab materjali eluiga. - Mööda seina voolav vihmavesi ei tohi sattuda palgi ja hüdroisolatsiooni vahele. - Veevariide kõrvaldamise järel tuleb lekkepiirkond kuivatada, vajadusel märjad materjalikihid kuivamise ajaks eemaldada - Pärast palkseinte parandustöid on vaja palgivahed ka üle tihendada. Paranduskohta paigaldatud uus materjal kuivab ja kohaneb uue olukorraga aeglaselt: veel aasta hiljemgi võivad vahed tekkida sinna, kus neid varem ei olnud Vanad tellisseinad - Vanadel savitellistest laotud hoonetel on sageli müüritis ilmastiku toimel kahjustatud - Lubimört on vuukidest välja uhutud ning tühjadesse vuukidesse ja telliste poorsesse pinda kogunev sademevesi murendab jäätudes tellised
siin tuleb teatud ohte silmas pidada. Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust konstruktsioonielementide vastu kogu seina kõrguses, eriti siis, kui materjal on jäik
Kui puithoone piire on seestpoolt kaetud mingi tihedama veeauru tõkestava kihiga (näiteks õlivärv, lakk, pärgamiin), võib seespoolne täiendav soojustamine viia samuti konstruktsiooni niiskuskahjustusteni. Samas näitavad uuringud, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad, piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Seinte soojustamine on lagedega võrreldes oluliselt keerukam: raskem on kindlustada isolatsioonimaterjali ühtlast liibuvust
Analüüsitud tüüpelamuks valiti üks uuringu all olnud ühekorruseline kolmetoaline üksikelamu (vt. Joonis 8.1 ja Joonis 8.2). Selline Setu taluelamu oli tüüpiline uuringus olnud Kagu-Eestis paiknenud elamute seas. Joonis 8.1 Elamu plaan M1:100 Joonis 8.2 Eestvaade (vasakul) ja tagantvaade (paremal). Elamu välisseinad on tahutud 15 cm paksusest rõhtpalgist ilma välisvoodrita, seest puhastatud (tubades seinapalgid nähtavale toodud) ja palgivahed kohati topitud (nii seest kui väljast) ning niiskuskahjustustega väga kehvas seisus palgid välja vahetatud. Hoone on vundeeritud maakividest vundamendile, sokli kõrgus 20 cm. Põrandaks on puittaladele toetatud laudpõrand, mis on kohati soojustatud (otskamber ja eestuba: 10 cm saepuru, peenike 84 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I
annaabi.ee 
