1. Arheoloogilised allikad: A) irdmuistised- tööriistad, tarbeesemed, relvad, ehted jne. B) kinnismuistised- asulakohad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad, jäljed põldudest jne. 2. Täppisteadused, näiteks radioaktiivse süsiniku hulga mõõtmine arheoloogilistel kaevamistel leitud esemetest selle vanuse kindlakstegemiseks. 3. Loodusteadused, näiteks dendroloogiline skaala (puude aastaringide) abil palgijupi oletatava vanuse fikseerimine. 4. Antropoloogia, näiteks rassilise kuuluvuse uurimine luustike järgi. 5. Numismaatika, mis uurib münte ning võimaldab anda teavet kaubandussidemete ja kontaktide kohta Euroopa erinevate piirkondadega. 6. Etnoloogia ehk rahvateadus, mis võimaldab leida muinasajast pärinevaid kombeid ja nähtuseid hilisemate sajandite eestlaste igapäevaelust. 7. Rahvaluule, mis võimaldab pärimustest leida viiteid mingitele sündmustele
kohtumisest. Eksirännakul sattus Odysseus oma meestega randuma avara koopa juures, mille peremees oli jube ja tohutu suur kükloop Polyphemos. Ta sulges koopasuu röögatu rahnuga ning sõi ära kaks Odysseuse meest, väites, et ei hooli ega karda Zeusi ega ühtki teist jumalat. Järgmisel päeval einestas kükloop sama hirmsal viisil. Viimaks tuli Odysseusele pähe pääsemisplaan: ta torkas tulise terava otsaga palgijupi kükloobi ainukesse silma ning mehed põgenesid koopast oinaste kõhu alt pikast karvast kinni hoides. Maruvihane Polyphemos jäi pimedana kaldale istuma. Odysseuse selline käitumine ajas vihale kükloobi isa, Poseidoni, kes vandus, et Odysseus peab koju tagasi jõudma pärast pikki vintsutusi ja alles siis, kui on kaotanud kõik oma mehed. Arvatakse, et kükloopide tapja oli Apollon. Zeus oli tapnud tema poja Asklepiose, sest
kükloopi tappa, kuna siis poleks olnud kedagi, kes suure kaljurahnu avause eest lükkaks. Hommikul sõi P veel kaks Odysseuse meest ära. P läks oma karjaga välja, Odysseus ja tema mehed jäid koopasse vangi. Odysseus üritas mingit plaani välja mõelda ja tal õnnestus see. Õhtul tuli kükloop tagasi ja sõi veel kaks Odysseuse meest ära. Odysseus pakkus talle veini. P nõudis veini juurde ning uinus lõpuks joobnult. Odysseus ja tema mehed tõid palgijupi peidust välja ja kuumutasid selle otsa tules, kuni see leegitsema hakkas. Nad torkasid palgiotsa P silma. P pistis kisama ja oli nüüd pime. Ta üritas mehi kätte saada, aga need hoidsid osavalt kõrvale. Kükloop lükkas viimaks kaljurahnu eest ja ootas siis, et mõni põgenikest kinni nabida. Odysseus ja tema mehed peitsid end aga lammaste kõhtude alla. Saabus koit ja lambad tahtsid välja. Kükloop katsus aga kõik lambad järele, et keegi meestest neil
Mehed kartsid juba riisumist, naised vägistamist, ja kõik lõdisesid. «Kallale!» kisendasid uuesti argoolased, kuid lähemale minna nad ei julgenud. Nad vahtisid kord kiriku, kord palgi poole. Palk ei liigatanud, kirik aga oli endiselt vaikne ja tühi. Kuid miski jahutas siiski 2 3 8 hulguste indu. «Tööle, sissemurdjad!» karjus Trouillefou. «Uks sisse!» Keegi ei astunud sammugi edasi. 403 «Kuradi habeme ja kõhu nimel, vaadake memmi, ke palgijupi ees lõdisema hakkavad!» Üks vanem sissemurdja vastas: «Pealik, mitte palgijupp ei hoia meid tagasi, vaid uk ise, see on raudlattidega läbi põimitud. Pihtidega poi midagi peale hakata.» «Mida te siis tagumiseks vajate?» küsis Clopin. «Vajaksime müürilõhkujat.» Argoo kuningas ruttas julgelt koleda palgi juurde, pani jala selle peale ja kisas: «Siin on teil müürilõhkuja, papid on selle ise teil saatnud. Täname teid, kirikhärrad!» Sel hooplemisel oli mõju
annaabi.ee 
