.. Need ilusad sinised silmad Those beatiful blue eyes Mul võtsid südame they took my heart away Kui neiu paadis,algab sõit, Once shes on the boat, they sail Täis õnne kõik maailm, the world is full of bliss Siis neiu palgeil punab koit her face is nice and pink Ja rõõmust särab silm. her eyes are shining bright Ah silmad,need silmad... Oh those eyes,those eyes... Ta kaela neiu langeb siis She throws her hands around his neck
" Kersti pani aeglaselt telefoni lauale tagasi, üritas aru saada, mis just juhtus, liikus teosammul peegli ette end vaatama ning tegi järsku suured silmad pähe. ,,Mida kuradit ma veel ootan?" küsis ta endalt ning tormas välja. Noored jõudsid kohale peaaegu samal ajal. Richardo hakkas just istuma, kui Kersti tema kõrvale ilmus. Richardo ei pidanud ümber pööramagi teadmaks, kes ta selja taga seisab. Richardo tõusis tervituseks. Mõlemad olid veidi kohmetunud, puna palgeil, kuid silmad rõõmust säramas. ,,Tere," naeratas Kersti. ,,Tere," vastas noormees samaga. ,,Soovid sa midagi näksida või juua?" ,,Tegelikult ei, kui sina just midagi ei soovi," vastas neiu, ,,Olen söömiseks liiga ärevuses. Kas jalutame?" Ning Richardo ulatas talle käe. Nad jalutasid tunde. Kui esialgu oli neil plaanis linna vaadata, siis tegelikult ei märganud Richardo enamat kui Kersti tuules lehvivaid pikki kiharaid, suuri rohelisi silmi,
Edward tunnistab samuti Jane'ile kõik üles. Ütleb, et armastab teda ja on alati armastanud. Ta peab Jane'i ingliks, kes on saadetud teda päästma. Ta ütleb, et Blanche'ga olemine on olnud pettekas ning ta tegi seda ainult selleks, et Jane oma tundeid mõistaks. Ta teeb Jane'ile abieluettepaneku, millega Jane rõõmsalt nõustub. Ainult mrs Fairfax ei kiida seda heaks. Nendel päevadel on isegi Jane välimus kenamaks muutunud : silmad säravad, puna on palgeil, huuled on punakamad ja jume särav. Jane aga, kartes kaotada Edwardi armastust, ei lase tal end suudelda ega ilusaid kleite osta. Hüüab teda endiselt mr Rochesteriks, tehes sellega mehe enda järele hulluks. Ühel ööl ärkab ta selle peale, et mingi naine rebib ta loori puruks. Ta arvab, et selleks on Grace Pool. Pulmapäeval aga, täpselt pulmatseremoonial saabuvad sinna kaks inimest. Nendeks on mr Mason ja advokaat
just kui sulle selgeks teeks, et sa oled viimane. Refr. Miks nii on ... Loojangule vastu kappab üksik hobune. Kuhu viib küll tema tee, kas tal pole peremeest? Viljandi paadimees Sergius Lipp / Alfreds Vinters Käe ulatab noor paadimees nii lahkelt neiule, :,: kes aralt seisab tema ees, et sõita üle vee. :,: Refr. Ah silmad, need silmad, ei iial unune, need ilusad sinised silmad mul võitnud südame. Kui neiu paadis algab sõit, täis õnne kõik maailm, :,: ja neiu palgeil punab koit, tal õnnes särab silm. :,: Refr. Ah silmad ... Ta kaela neiu langeb siis ja kingib suudluse, :,: silm särab rõõmupisarais, arm tungib südame. :,: Refr. Ah silmad ... Hulk aastaid läind, kuid Viljandi järv ikka kohiseb, :,: hall paadimees sääl ikka veel neid silmi igatseb. :,: Refr. Ah silmad ... Ämmamoori maja rahvalik laul :,: Viina joo, kui noor veel oled sa, küll vanaduses aega sul karskust pidada. :,: Refr. :,: Ah, milleks meile vaja seda ämmamoori maja,
kelle ülem püüdmine tänapäevani on olnud tädi igapidi õnnelikuks teha. Hoopis arusaamatu asi on aga minu meelest see, et kõrgesti sündinud naisterahvad koguni eesti või läti talupoegadega abielusse heidavad, nagu selle hirmsa sõja ajal mitu korda peab juhtunud olema.» «Häda ajab härja kaevu,» naeratas Gabriel. «Kõige suuremal hädal ei peaks niipalju võimu olema, et ta inimest iseenese silmis alandada suudaks!» hüüdis Agnes õhetavail palgeil. 287 «Te ei ole veel kõige suuremat häda näinud, preili Agnes.» «Kõige suurema häda vastu on ikka veel üks abi olemas: priitahtlik surm!» «Surm on kibe rohi, preili Agnes.» «Mina sureksin ennem tuhat korda, enne kui . . . » «Enne kui eesti või läti talupoja naiseks läheksite,» jätkas Gabriel, kuna Agnes kõhe parajat sõna ei leidnud. «Enne kui ma üldse midagi teeksin, mis ma ise õigeks ei või arvata,» lõpetas Agnes karmi tõsidusega.
Poisid istusid üksteise ligidale ja otsisid tulelt sõbralikku seltsi, kuigi liikumatu õhu tuim elutu palavus oli lämmatav. Nad istusid vaikselt, kuulatasid ning ootasid. Väljaspool tulekuma oli kõik sügava pimeduse hõlmas. Korraga sähvatas värisev helk, mis valgustas hetkeks ebamääraselt lehestikku ja kustus siis. Järgnesid teised, veidi heledamad sähvatused. Siis jälle üks. Siis läbis puuoksi nõrk oie, poisid tundsid oma palgeil kerget tuuleõhku ja võpatasid, kujutelles, et öövaim oli mööda läinud. Jälle vaikus. Äkki muutis ebamaine välgatus öö päevaks, näidates üksikult ning selgesti iga väikest.rohuliblet, mis kasvas nende jalgade ees. Ta valgustas ka kolme valget ehmunud nägu. Tugev kõuekärgatus veeres raksatades üle taevalaotuse ja kadus sünge mürinaga kauguses. Vilu tuulepuhang pani sahisema kõik lehed ja puistas tuha helvestena tuleaseme ümber laiali
annaabi.ee 
