Tekkis pankrot, sest ei jõutud maksta, palka ega laenu tagasi. 19.sajandil oli mitu majanduskriisi, toodangu maht langes. Kapitalism 19.sajandil kujunes Euroopas majanduslik korraldus, mis põhines kapitalil, tootmisel, palgatööjõul, turumajandusel – seda kõike nim. kapitalismiks. Tootmist arendasid üksikud eraettevõtjad-kapitalistid. Kasumit suunati uuesti tootmisesse, et suurendada sissetulekut. Kapitalistlik tootmine põhineb vabal palgatööjõul: müüakse vastavalt palgatasemele. Majanduskorraldust toetasid liberaalid, kes tugined Adam Smithi majandusteoraale. Kapitalism suurendas ebavõrdsust, nii et sellele oli ka palju vastseid. Pandi pahaks, et tootmisvahendid on kogunenud väheste kätte, keda huvitab ainult kasum. Raskeks tööst lõikasid kasu ettevõtete omanikud. Töölised töötavad, et üldse ära elada. Kapital – tootmise rajamiseks vajalik raha, et alustada firmat Aktsiaselts – ettevõte, mille kapitali moodustavad osanike sissemaksed
Passiivse tööturupoliitika eesmärgiks on tõsta töötute materiaalset heaolu (otseselt mõjutamata nende võimekust uut töökohta leida). Selleks instrumendiks on eelkõige töötutoetus, osades riikides ka varajane pensionile jäämine. Töötutoetuse puhul tuleb arvestada, et ühest küljest (1) motiveerib see töötut kauem töötuna olema, (2) tõstab reservatsioonipalka ning (3) avaldab survet palgatasemele, kuid teisest küljest võimaldab rohkem aega parima tööpakkumise leidmiseks (parem sobivus = suurem kogutoodang). 12) Reservatsioonipalga mõiste Reservatsioonipalk on madalaim palk, mille eest on töötu nõus tööle asuma (vastasel juhul ta jätkab tööotsinguid, töötuna olekut). Mida suurem on (1) alternatiivne sissetulek (sh töötushüvitis), (2) sobiva tööpakkumise leidmise tõenäosus ja (3) loodetav palk, seda suurem on ka reservatsioonipalk.
kodulehelt kättesaadavad. Ühe tegurina mõjutab palgataset kindlasti haridus, eeldades, et kõrgem haridus garanteerib ka kõrgema palga. Tegelikus elus võib muidugi olla, et madalama haridustasemega inimesed töötavad kõrgetel positsioonidel ning kõrgharidusega inimesed lihttöölistena – seda kas siis juhuse läbi või struktuurse tööpuuduse tõttu. Käesolevas töös lähtume siiski toodud eeldusest, et parem haridus viitab kõrgemale palgatasemele. Haridustaseme iseloomustamiseks on ühe sõltumatu muutujana käesolevas töös vaatluse alla võetud kõrgharidusega inimeste osakaal kogu tööealisest rahvastikust. Palkade erinevus esineb kindlasti ka piirkondade vahel. Palgatase on kõrgem suuremates linnades ning madalam väikesemates linnades ning maakohtades. Linnalises asulas on infrastruktuur paremini arenenud, paljud ettevõtted on koondunud üksteise lähedusse, mis teeb ressursside liikumise kiiremaks
Ülekoormuse mudel – kutsealane segregatsioon: Levinuim diskrimineerimse selgitus Tööalane segregatsioon põhjustab naiste tööjõu pakkumise kõvera väiksemat elastsust. Naised piirduvad oma valikutes väiksema arvu tegevusaladega kus töötada Kuna naised piirduvad väiksema arvu kutsealadega, siis on nõudlus nende tööjõu järele väiksem, palgamäär meestest madalam “Tasakaal” tööturul tänu naiste madalamale ja meeste kõrgemale palgatasemele. Individuaalne ja institutsionaalne diskrimineerimine Institutsionaliseeritud eelarvamused ja diskrimineerimine tähistab ühiskondlikku korraldust, mille puhul ühiskonna üks või mitmed institutsioonid on struktureeritud nii, et annavad eelised ühele domineerivale inimeste grupile teiste arvel. Ühiskond on struktureeritud nii, inimeste väärtused kujunevad vastavalt eelarvamuslikule sotsiaalsele korrale. Diskrimineerimine kaasneb püüdega säilitada teatud sotsiaalseid, poliitilisi ja
annaabi.ee 
