Loogiliselt järeldades tootlikkusel, kuna selle suurendamisel kaasneb tihti ka palgatõus. Kuid selleks, et leida kõige õigemat vastust, tuleb teha analüüse ja järeldusi. Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi direktor Rando Värnik analüüsib oma artiklis erinevaid vajadusi ning lühiajalist kasu. Ta leiab, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Peale selle leiab ta ka, et tegelikuks probleemiks on tööjõu madal tootlikkus. Ta leiab ka, et on hakatud pöörama vähem tähelepanu tööjõu tootlikkusele. Värniku arvates on palga tõstmine vajalik, kuna kõrgemat palka saades on töötajatel võimalik tarbida rohkem kaupu. Kuid ta ka
teenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi langus, teenuse osutamise tähtaegade pikenemine jne. Näiteks ehitusbuumi tõttu oli järsult kasvanud vajadus ehitajate järele ning oli kujunenud olukord, kus tahest tahtmata ehitas see, kes oskas kellut käes hoida või saega tööd teha ilma, et selle pärast näpust ilma peaks jääma. Milles on siis probleem? Tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Eesti tegelik probleem ongi tööjõu madal tootlikkus. Kindlasti ei saa väita, et meie inimesed teevad vähe tööd, lihtsalt teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja ressursse kasutatakse oskuslikumalt. Ainult üksikutest headest lepingutest tingitud soodne turupositsioon võimaldab paljudel Eesti
riigi majanduse eripärast ja iseloomust. Praegusel kriisiajal on tekitanud palju küsimusi, kuidas on maailma ning ka Eesti majandus sellisesse suurde kriisi sattunud ning kuidas sellest välja tulla. Et teada kuidas edasi minna, peame kindlasti läbi mõtlema ja analüüsima minevikku ja tegema omad järeldused. Rando Värnik kirjutab oma artiklis, et tänu tootmistegurite vabamale liikumisele, mida on soodustanud Euroopa Liiduga ühinemine, on meil kujunenud surve palgakasvule. Palgakasv aga ei tulene mitte niivõrd tööjõu tootlikkusest, kuivõrd tööjõu liikumisest tootlikumatesse regioonidesse ja ettevõtte võimalusest odavat laenuraha kasutada. Tööjõu madal tootlikkus ongi Eesti tegelik probleem. Kindlasti ei saa väita, et meie inimene teeb vähe tööd. Pigem teistes riikides osatakse tööd teha tõhusamalt ja oskuslikumalt ressursse kasutades. Töölise palk peab olema seotud selle töötaja toodetud lisandväärtusega ettevõttele
Lisaks ei tee paljud vahet Eestil, Lätil ja Leedul fakt, millega oleks juba ammu tark arvestada. Analüütikute töö on juhtida tähelepanu puudustele, mida nad näevad. D-sõna ei ole olnud analüütikute peamine point ega nende poolt pakutud tõenäoline stsenaarium või parim ravim. Eelkõige on soovitud juhtida tähelepanu asjaolule, et Balti majandused on juba mõnda aega tasakaalust väljas. Inflatsioon kappab ülikiiresti. Jooksevkonto puudujääk kasvab mühinal. Ootused palgakasvule ning kinnisvara hinnatõusule on olnud ebarealistlikud. Eksportijatel on üha raskem konkureerida ülekuumenenud siseturule suunatud firmade palgatasemetega. Mida on samal ajal teinud valitsus(ed)? Eelarveid on tehtud lõdva randmega. Valimiste põhiteema oli, kes suudab lubada suurema rahasumma. Heietatud on vajadusest üle minna teadmistepõhisele majandusele ilma midagi konkreetset ette võtmata. Hämatud on eurole mineku tähtaja kohta ning
annaabi.ee 
