tahtmist. Aamas on ajateenistusel ka omad miinused. Nimelt on täiesti reaalne, et kui jätta aasta vahele, siis ei viitsita enam uuesti kooli minna. Siinkohal saabki nimetada ajateenistuse miinuseid. Nimelt paljud noored ei taha sinna minna, kuna peavad seda ajaraiskamiseks ja selle asemel võiks pigem juba omandada kõrgharidust. On ka poisse, kes tegelevad teatud spordialaga ja aastane paus ei mõjuks nende karjäärile hästi. Nagu on teada, on viimaselajal räägitud palju palgaarmeest. Aga ka sellel on omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Nimelt palgaarmee on vabatahtlik ja sinna saavad astuda asjast tõsiselt huvitatud noored, see on eraldi elukutse, millega saab leiva lauale tuua. Üks suurimaid plusse palgaarmee juures on professionaalsus, ajateenistus kestab kõigest 812 kuud, aga palgaarmee õpe oleks pidev. Palgaarmee miinuseid on üpriski palju. Palgaarmee loomine ja ülalpidamine on palju kallim praegusest kaitsesüsteemist
Euroopas oli see kuningas, Venemaal oli tsaar ja Türgis kandis ta sultani nime. Kuningas vajas ametnike, kuna kuningakotta kogunes üha rohkem asjaajamisi. Seisuste esinduskogud Tänapäevaste parlamentide eelkäijad. 17. saj loodi alalised sõjaväed. See koosnes esialgu palgasõduritest, hiljem kehtestati kord, mille alusel saadetakse sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi ( eelkõige talupoegi ). Alaline armee oli kasulikum palgaarmeest, kuna nii hoidis riik kokku sõjalisi kulusid ja paranes sõdurite väljaõpe. 1. seisuses olid vaimulikud. 2. Seisuses olid aadlikud 3. Seisuses olid talupojad ja linlased. ( Kaupmehed ) Tekkis uus majanduspoliitika merkantilism. Merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal
Kuidas nimetati erinevates maades absolutistlikke valitsejaid? Venemaa: tsaar / Türgi:sultan / Euroopa: Kuningas Miks vajas kuningas ametnikke? Et koos nendega arutada läbi uusi seadusi ja makse mis ta kehtestada tahtis. Miks oli alaline armee kasulikum palgaarmeest? a) Kuna nad olid koguaeg olemasja valmis rünnakuks b)nad olid ühte värvi riietes ja samade relvadega mis kõik oli riigipoolt Too näiteid euroopas rahvastest kellel ei olnud oma riiki? Bulgaaria,Leedu,Ukraina,Valgevene Kuidas põhjendas J.B.Bossuet monarhia olemasolu? Kuna monarhia lähtub isalikust võimust, ning kõik on sündinud alamatena. Isalik võim harjutab neid juba maast madalast kuuletuma ühele isikule. Millise valitseja ajal pääses Prantsusmaal mõjule absolutism? Louis 13
võidu korral jääd sa nende vangiks. Machiavelli sõnul on palgavägede juures ohtlikum nende laiskus ja aeglus, abivägede juures - vahvus. Seepärast on tark valitseja ikka hoidunud sedalaadi vägedest ja on eelistanud neile isiklikke; pidamata võõraste relvade abil saavutatud võitu tõeliseks, on ta eelistanud pigem kaotada oma kui võita võõra väega. Samuti kritiseerib ta segatüüpi sõjaväe pidamist. See on küll parem täielikust palgaarmeest, kuid ikkagi halvem oma vägedest, sest jällegi ajaloolise näite puhul tõestab ta, et palgatud sõdurite kõrval omad sõdurid muutuvad vägagi nõrgaks. Machiavelli toob näiteks ja eeskujuks sõjaväe korraldamisel Aleksander Suure isa Philippose, Kyrose, Romuluse ja veel teised silmapaistvad valitsejad kellele tema oleks nõus andma oma täieliku usalduse. Machiavelli rõhutab valitseja vajadusele täiuslikult valitseda sõjakunsti, mis aitaks teda
Marokoni. Nende kolooniaid oli ka Sitsiilia ja Sardiinia saartel. Kartaago elatus põhiliselt transiidist ja oli Vahemere lääneala merekaubanduse monopol. Puunia sõdade ajaks oli Kartaago riigikorraldus sarnane Rooma riigikorraldusega, ka seal oli rahvakoosolek, riiginõukogu (senat), konsulite asemel valiti ametisse kaks sufeedi. Sufeetide käes oli vaid tsiviilvõim, väejuhid nimetati riiginõukogupoolt ametisse vaid sõjakorral. Kartaago armee koosnes palgaarmeest, see koosnes paljudest rahvastest. Rahvad seal armees olid nt kreeklased, keldid ja ibeerid. I puunia sõda toimus 264-241eKr. Kõigepealt üritasid Kartaagosse ülemere murda kreeklased, algas võitlus Sitsiilia saare pärast. Sitsiilias oli nii Kartaago kolooniaid kui ka Kreeka linnriike, millest tähtsaim oli Sürakuusa. I puunia sõja ajaks oli Kartaago Sitsiilias allutanud endale suurema osa saarest. Rooma sõjanduse hiilgeaeg I Puunia sõda 264-241
annaabi.ee 
