ja ikka leidub mehi, kellele meeldib selline ekstreeme ja küllaltki riskantne eluviis. Aga ega alati ka ei ole sõjaolukord ja saab ka muid elutarkusi juurde, näiteks retkedel, kus peab olema mitu päeva metsas ja mitte just eriti heade tingimustega hakkama saama. Kindlasti on palgaarmee oma professionaalsuselt kõvasti üle ajateenistusest, kuna nad praktiseerivad oma tegevusi ja uuendavad ka oma teadmisi pidevalt, mistõttu ei unune see kindlasti nii kergelt, nagu ajateenistuses. Palgaarmees saavad ka kokku inimesed , kellel on tõesti suur tahe asjaga tegeleda ja sellisel juhul tekib ka arvatavasti vähem konflikte maailmavaadete suhtes, kuna tulijale on ikkagi meeldinud ja valinud samasuguse elukutse. Ajateenistusse satuvad ju ikkagi inimesi paljudest erinevatest eluvaldkondadest. Ajateenistusse aga peab minema. See on kohustuslik. Hea on kindlasti see, et suurem osa meestest saab ikkagi tunde kätte, milline lahingolukord välja näeb ja ei jää silme
Ning kui nüüd tullaksegi kokku ja oldakse valmis moodustama palgaarmee, ega siis ei lõpe raha kulutamine. Kaitseliidule läheks palgaarmee moodustamine väga kalliks. Ning kust mujalt riik raha võtab kui igasugustest maksudest. Soome teadlased on välja uurinud, et ajateenistus on ligi kaks korda odavam kui palgaarmee. Aastal 2007 tehti Kaitsejõudude peastaabis arvutused, milles selgus, et Eestis maksaks palgaarmeega rahu pidamine umbes 8 miljardit krooni aastas. Kuna palgaarmees olevatele sõduritele peab ka palka maksma, oleks see tunduvalt kallim kui ajateenistus. Ega ka relvastus ei saaks samaks jääda, kui juba minna üle, siis korralikult. Aga uusimad relvad, masinad, lennukid maksavad mitmeid tuhandeid, miljoneid, ning hetkel pole Eestil seda raha kuskilt võtta. Palgaarmee moodustamisel kaoks ära kohustuslik sunnitlus tulla sõjaväkke. Paljudele noortele oleks see kergendus, ning väga paljud kasutaksid seda ära.
Palgaarmee teke Rüütlimaakaitseväe osatähtsus hakkas 15. Sajandil vähenema ning asemele hakkas tekkima palgaline sõjavägi ehk palgaarmee. Selle tagamiseks oli aga vaja õitsvat majandust, et palgaarmeele nende teenistuse eest tasuda. Palgaarmee tugines alguses eraettevõtlustele. Alguses sõlmiti leping, mille sõlmija võttis kohustuse moodustada teatud tasu eest sõjavägi ja see ülal pidada. Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Palgaarmees olid aga koos väga erinevad inimesed erinevatest ühiskonnakihtidest. Nende hulgas leidus ka palju välismaalasi. Välismaalased aga ei olnud seotud selle maa ega rahvaga ning neil oli maa ja rahva saatusest ükskõik. Nende ainsaks motivatsiooniks oli raha mis moraalse motivatisooni puhul kipub alla jääma. Palgaarmee struktuur ja varustus Algse palgaarmee põhiliigiks oli jalavägi, mis koosnes rügementidest ja kompaniidest
Kaotatud valdused läänes: saarimaa, Elsass-Lotring, Reinimaa lääneosa, Taanile Schleswigi põhjaosa. Kaotatud valdused idas: Poola sai osa Preisimaast, Sileesia jagati Poola ja Tsehhoslovakkia vahel, Leedu hõivas Klaipeda. Neil aladel olid olulised tööstuspiirkonnad (näiteks söekaevandused). Saksamaale kehtestatud sõjalised piirangud: olemasoleva relvastuse loovutamine. Kohustusliku sõjaväeteenistuse keelustamine, maksimaalselt 100tuh meest palgaarmees. Laevastiku laevade arvu piiramine, allveelaevade keelustamine (Saksa sõjalaevastik lasi nad ranniku lähedal põhja). Automaatrelvade tootmine keelustati, keelati relvade import-eksport. Lennuväe, tankide, broneeritud autode keelustamine. Reparatsioonid: 132 miljardit marka. Maksed rahas, toiduainetes, tooraines, tööstustoodangus. Lõpetas nende maksmise 2010 aastal. 7. Miks ja millal loodi Rahvasteliit, mis rolli see pidi mängima riikidevahelistes suhetes? Rahvasteliit
annaabi.ee 
