Kindalsti oleks seal midagi teist moodi, kuid mis, seda me ei tea. 146.a.eKr langes Kreeka Rooma võimu alla. Minu arvates oleks võinud Kreeka jääda välja Rooma võimu alt. Minu arvates jäi elu Kreekas just kui seisma, peale roomalste sissetungi. Kreeka oli kultuuriliselt arenenum kui Rooma, roomlased on sõjakas rahvas, kes tahab pidevalt vallutada, vähemalt mulle on jäänud selline mulje. See, et Marius muutis Rooma sõjaväe palgaarmeeks oli õige samm. Kui sa sunnid inimest millekski, mida ta teha ei taha, siis ei tee ta seda hingega. Kui mehed on sunniviisiliselt sõjas, siis nad kas põgenevad lahinguväljalt või võitlevad, kuid kui nüüd tehti armee palgaliseks olid paljud mehed kindlasti nõus minema sinna, sest nad said tasu selle eest. Peale palgaarmee rajamist läks roomlastel kindlasti lahingutes paremini, kuna mehed olid saanud parema
viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis
juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakondsus anti kõikidele vabadele itaalia meestele, kodusõda ja Sulla diktatuur, orjade ülestõus Itaalias, triumviraadi sõlmimine 5) Varane keisririik: Octavianus Augustuse valitsemisaeg, Vergiliuse loomeperiood, Jeruusalemma lähedal löödi risti Jeesus, roomlased vallutasid Britannia, kristlaste tagakiusamine roomas, rooma kodakondsus laienes kõigile vabadele meestele keisririigis
Elukutselised juristid Alus hilisemale õigusteadusele 6. Kuidas sai Roomast suurriik? Too näiteid vallutustest ! 265.a eKr- Itaalia 146.a. eKr- Kreeka ja Makedoonia 133.a eKr- Väike- Aasia 49.a eKr - Gallia 30.a. eKr- Egiptus I saj keskel- Britannia 117.a. Daakia, Araabia jt 7. Mis muutus armee vallutussõdade käigus? Kuidas on see seotud kodusõdade puhkemisega? Vallutussõdade käigus muutus armee kodanike armeest palgaarmeeks, sest paljud talupojad olid laostunud, armee aga ei saanud nõrgeneda. Järgnenud kodusõdades said väepealikud palgaarmeed oma huvides ära kasutada. 8. Kuidas valitseti alistatud maid? / jaga ja valitse erinevad lepingud, et ei saaks üles tõusta Rooma vastu 9. Kirjelda keisririigi- aegset riigikorda ja ühiskonda. Orjandus Roomas. Perekond ja haridus. 40 aastat rahu ja õitsengut.Ta oli eluaegne konsul, tribuun, ülempreester, imperaator, esimene senaator
See nägi ette rikastelt maa ära võtmist ja vaestele jagamist. Loomulikult ei leidnud see rikaste hulgas poolehoidu ja vennad lasti tappa, üks varem, teine hiljem. VABARIIGI LANGUS JA VARANE KEISRIRIIK ptk. 24, lk. 171-178 Seoses talupoegade vähesusega nõrgenes sõjavägi. Väepealik Marius viis 2. ja 1. sajandi vahetusel eKr läbi sõjaväereformi: proletaare hakati värbama palgasõduriteks. Rooma sõjavägi muutus palgaarmeeks. 89. a eKr said kõik vabad Itaalia elanikud Rooma kodakondsuse. Rooma riigi suurenedes tekib olukord, kus kõik kodanikud ei saanud täita oma kodanikukohust. Riigis kerkisid esile mitmed väepealikud, kes läksid omavahel tülli. Tekkisid kodusõjad. Esimene selline leidis aset Mariuse ja Sulla vahel. Võidab Sulla ja kehtestab esimese Rooma riigimehena mõneks aastaks oma ainuvõimu. 60. a eKr moodustavad Crassus, Pompeius ja Caesar triumviraadi. Kui Crassus hukkus sõjakäigul Aasias,
2. (vähemalt paar lauset + aeg) Marius- Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. Ta on tuntud põhiliselt oma armeereformi poolest, mis tõi kaasa nii kodusõjad kui ka Rooma vabariigi languse. Marius oli edukas väejuht, kes saavutas suure populaarsuse Numiidia sõdades ning ta valiti 107 eKr esimest korda konsuliks. Selle aja jooskul viis ta läbi armeereformi, mis muutis senise talupoegadest maakaitseväe professionaalseks palgaarmeeks. Senine varanduslike tsensuste järgi armeesse värbamine asendati vabatahtlike kutsumisega sõjaväkke, mis erinevalt eelnevast maksis nii palka kui ka andis varustuse ning peavarju. Hannibal- Hannibal (247 eKr Kartaago 182 eKr Bitüünia) oli Kartaago väejuht. Teda peetakse üheks ajaloo andekaimaks väejuhiks. Ta sai 221 eKr Kartaago sõjaväe ülemjuhatajaks Hispaanias ja kutsus 219 eKr Hispaanias Rooma liitlaslinna Saguntumi vallutamisega esile Teise Puunia sõja
kodanikuõigusi. Selle tagajärjel kujunes olukord, et paljud kodanikud ei tarvitsenud üldse Rooma jõudagi ega saanud seega riigiasju vähimalgi määral mõjutada. Rooma rahvakoosolek koosnes aga üha enam vaesunud kodanikest, proletaaridest, kes riigi kaitsele ja tugevdamisele mingil moel kaasa aidata ei suutnud. Nii oli Rooma vabariiklik kord oma mõtte suurel määral kaotanud. 110-90 eKr muudeti Rooma sõjavägi palgaarmeeks, sest sõjaväe tavapärane komplekteerimine isikliku varustusega teenistusse tulevaist Rooma kodanikest ja Itaalia talupoegadest muutus üha suuremaks probleemiks. See aga tähendas, et sõdurid olid nüüd väga tihedalt seotud oma väepealikuga, kes neid juhtis ja nende heaolu eest hoolt kandis. Senati ja rahvakoosoleku otsuste vastu tundsid nad aga märksa vähem aukartust. See aga tähendas, et vajaduse korral võis
Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 2) Mariuse sõjaväereform- (Marius- tuntud poliitik ja sõjaväejuht 152-86 eKr) Rooma armee muudeti palgaarmeeks. Rooma andis sõjaväele kõik, mida nad vajasid. Palgaarmee ei olnud enam Rooma valitsejatele ustav, vaid oma otsestele ülemustele (see, kes maksis). Tekitas aastatel 100-30 eKr kodusõdasid. Suurim kodusõja võitlus Marius vs Sulla (5 aastat). Sellel ajal võttis Sulla vägivaldselt Rooma Vabariigi oma ainuvõimu alla. Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti.
Tehti reforme vabariigi päästmiseks: 1) Vendade Gracchuste maareform- (Rooma riigi kõrgemad ametnikud, vennad; lex agraria- maareform)- Eesmärgiks takistada maade kuhjumist suurmaaomanike kätte. Üks perekond võis max 120 ha maad omada. Suur vastuseis suurmaaomanike poolt. Reform võeti vastu, vennad tapet, lõppuks kukkus reform läbi. 2) Mariuse sõjaväereform- (Marius- tuntud poliitik ja sõjaväejuht 152-86 eKr) Rooma armee muudeti palgaarmeeks. Rooma andis sõjaväele kõik, mida nad vajasid. Palgaarmee ei olnud enam Rooma valitsejatele ustav, vaid oma otsestele ülemustele (see, kes maksis). Tekitas aastatel 100-30 eKr kodusõdasid. Suurim kodusõja võitlus Marius vs Sulla (5 aastat). Sellel ajal võttis Sulla vägivaldselt Rooma Vabariigi oma ainuvõimu alla. Vabariigi lõpuaastatel suurim orjade ülestõus, liider Spartacus (108-71 eKr), Mäss suruti maha ja Spartacus löödi risti.
Selle tulemusel kolisid era käsitöölised linnast maale ning kujunesid manufaktuurid tooraine, tootjad ja kauba ostjad olid geograafiliselt üksteisest eemal. Tekkisid esimesed ettevõtted. Selle tulemusel said algselt sõltumatutest käsitöölistest palgatöölised. Üha enam rolli mängima hakkasid rahalised suhted ning selle tulemusel omakorda hakkasid tähtsust kaotama feodaalsuhted. Maaomand hakati kinnistama ühe isiku külge. Sõjaväekohustus järjest enam hakkas muutuma palgaarmeeks. Järjest enam suurenes jalaväe tähtsus eelkõige tehnilise arengu tõttu. 14saj võeti kasutusele tulirelvad ning 15saj ka püssid ning kahurid. Endiselt küll kasutati ambe mis olid algsetest tulirelvadest siiski tõhusamad. Ammud aga olid raskesti ja pikalt laetavad ning tõhusaimad olid vibud. Peale selle tulid lahinguväljadele 14saj piigimehed. Sveitsi palgasõdurid mõtlesid välja hellebardid. Inglismaal ja Prantsusmaal tekkisid absolutistlikud monarhiad
annaabi.ee 
