2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja Tsehhis(pole vaja palju vaimulikke ega nii rik. kirikut) Itaaliast välja liikus reness. 16. saj suuresti tänu trükikunsti leiutamisele. Mis mõjutab meid veel tänini? > Tänu humanismile on meil inimõigused, sots. garantiid ja isikuvabadused. Võitlus surmanuhtluse vastu. Heliotsentriline maailmamudel, Mona Lisa, Shakespeare, Galilei, Reformatsioon! 2.10 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed
sealhulgas ka rahvusvahelisele poliitikale. Viimasele esmajärjekorras seeläbi, et 1 senine peamiselt dünastilise iseloomuga rahvusvaheline poliitika muutus järk-järgult ‘rahvuslikuks’ ja ‘rahvusvaheliseks’ sõna otseses mõttes (sõna ‘natsioon’ tuli tänapäevases tähenduses laiemalt käibele nimelt revolutsiooni ajal), 2 olulisel määral muutus sõjategevuse iseloom – seniste peamiselt palgaarmeede asemel hakati kasutama ulatuslikku mobilisatsiooni, mis lõi eeldused totaalseteks sõdadeks, 3 Napoleoni sõdade ajal proovis Prantsusmaa kehtestada Euroopas hegemooniat, mis ajutiselt ka õnnestus; Ehkki revolutsioonile ja sõdadele järgnenud sajandi jooksul valitses Euroopas pikk stabiilsusperiood (19 sajand oli rahulikeim Euroopa ajaloos), algas revolutsiooniga Euroopa poliitilise süsteemi fundamentaalne transformatsioon, mis lõppkokkuvõttes viis moodsa
Euroopas, sealhulgas ka rahvusvahelisele poliitikale. Viimasele esmajärjekorras seeläbi, et 1) senine peamiselt dünastilise iseloomuga rahvusvaheline poliitika muutus järk- järgult ‘rahvuslikuks’ ja ‘rahvusvaheliseks’ sõna otseses mõttes (sõna ‘natsioon’ tuli tänapäevases tähenduses laiemalt käibele nimelt revolutsiooni ajal), 2) olulisel määral muutus sõjategevuse iseloom – seniste peamiselt palgaarmeede asemel hakati kasutama ulatuslikku mobilisatsiooni, mis lõi eeldused totaalseteks sõdadeks, 3) Napoleoni sõdade ajal proovis Prantsusmaa kehtestada Euroopas hegemooniat, mis ajutiselt ka õnnestus; Ehkki revolutsioonile ja sõdadele järgnenud sajandi jooksul valitses Euroopas pikk stabiilsusperiood (19 sajand oli rahulikeim Euroopa ajaloos), algas revolutsiooniga Euroopa poliitilise süsteemi fundamentaalne transformatsioon, mis lõppkokkuvõttes viis
Pärsia lahe äärde. Susas tähistas Aleksander võidukat sõjaretke suurte pidustustega. Ta võttis Roxanale lisaks veel kaks Aasia naist; kuninga eeskuju järgisid teised makedoonia väepealikud ja 10000 lihtsõdurit. Kõiki neid abielusid tähistati ühise hiigelpulmapeoga, märkimaks Euroopa ja Aasia ühinemist. Teisalt karistas Aleksander karmilt vahepeal omavolitsenud asevalitsejaid (satraape) ja nõudis nende palgaarmeede laialilaskmist. Mitmed makedoonia võimukandjad hukati. Aleksandri endine sõber ja nüüd oma elu pärast kartev Harpalos aga põgenes palgaväe ja suure rahaga pakku Kreekasse. 324. a. lasi Aleksander hakata end austama Võitmatu Jumalana (Theos Aniketos), saates sellekohase nõude ka Kreekasse ja Makedooniasse. Kreeklastes, kelle jaoks surelike kultuslik austamine polnud tundmatu varemgi, ei tekitanud see vastuseisu, kuid Makedoonia asevalitseja Antipatros jättis nõude täitmata. 323. a
annaabi.ee 
