Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse Araabia naabrit. Iisraeli rünnanud araabiamaad kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati, et nad võivad pärast tagasi tulla ning iisraellaste elamised endale saada. (4) Kui sõda 19 kuuga läbi sai, anti Iisraeli alale jäänud araablastele Iisraeli kodakondsus ning neid ja nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli araablastena. Lahkunud olid aga esimene ,,palestiinlastest põgenike" laine. Sellest ajast saati on sagedased Iisraeli ja Palestiina vahelised kokkupõrked. Teine suurem põhjus, miks Iisrael Palestiinat ründab on joogivee puudus Iisraeli territooriumil. Riik peab kogu oma joogivee importima teistest riikidest. 1960. ja 1970. aastatel käivitas Palestiina Vabadus Organisatsioon rünnakutelaine Iisraeli vastu. Selle käigus tapeti ka 11 Iisraeli olümpialast Müncheni olümpial organisatsiooni Must September poolt
1947 - ÜRO resolutsioon 181 Palestiina jagamisest juutide ja araablaste riigiks (plaan tehti, kuid ÜRO jagamisele kaasa ei aidanud). o Aasta hiljem lõppes Briti mandaat (1948), mille tulemusena kuulutatakse Iisrael iseseisvaks. o Kohe algas sõda naaberriikidega, kes võideti järjest 10 kuuga. Iisrael ei sõdinud kõikidel rinnetel sama intensiivsusega, selle asemel koondati jõude ühes paigas ja taganeti teises. o Palestiinlastest tsiviilelanike aeti massiliselt sõja ajal minema, lootuses vältida viienda kolonni teket. o Rääkida võib kuni 900 000 minema aetud araablasest, kellest paljud elevad praeguseni põgenikelaagrites. o Seda kõike tolereeriti, kuna Läänemaailm tundis süüd Holokausti eest. Seeläbi toodi kahju tagakiusatud araablastele. Juutidel õnnestus 1948 võimu haaramine, sest
Hamas on kasutanud nii poliitilisi kui ka vägivaldseid lahendusi, et sundida Iisraeli lahkuma Palestiinast ja luua islamiriik. Mõned Hamasi osad töötavad salastatult, teised aga avalikult läbi usuliste ja ühiskondlike institutsioonide, et värvata uusi liikmeid, koguda raha, korraldada üritusi ja teha propagandat. Selle rühmituse jõud on keskendunud enamasti Gaza sektori ja Jordaania löönekalda mõnda piirkonda. Hamas saab toetust Iisraeli vastaseks võitluseks palestiinlastest väljarändajatelt, Iraanilt, eraallikatest Saudi Araabias ja teistes mõõdukates Araabia riikides, Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas. (http://www.cdi.org/terrorism/hamas.cfm) Hezbollah Mitme tuhande liimega Hizbollah on Liibanonis moodustatud radikaalne siidirühmitis, mis on pühendunud Iraani-laadse islamivabariigi rajamisele Liibanonis ja igasuguse mitte-islami mõju kaotamisele selles piirkonnas
Iisraeli territooriumile pidevalt oma enesetaputerroriste ja nugadega rappijate gruppe, pingestades Iisraeli suhteid Palestiina Omavalitsusega. Siiski õnnestus Egiptuse, EL-i ja USA ühisel survel panna kisklevad pooled sõlmima vaherahu, mis sündiski 27. augustil 2014. Selle tulemusel avas Egiptus oma Rafahi piiripunkti. Palestiina Omavalitsus aga võttis üle Gaza piiri valvamise. Ka Iisrael avas mitmed oma piiripunktid ning lubas Gaza sektoris laiemat juurdepääsu mereäärses osas palestiinlastest kalameestele. Nüüd aga püüavad Iisraeli-Palestiina suhetesse üha rohkem oma mõju avaldada nii Egiptuse kindralist president al-Sisi ja Katari naftašeigid. Viimasel ajal on sekkunud kahe - 37 - riigi suhetesse ka Saudi-Araabia, kellele ei meeldi Egiptuse pürgimus saada selles regioonis oma kätte juhtroll. Ent viimase tegevust on üha rohkem hakanud häirima “Islamiriik ISIS-e” terroristlikud aktid Egiptuse turismipiirkondades
annaabi.ee 
