Jordaania Hasmiidi Kuningriik Rahvastik ja iive · Rahvaarv: 6,3 miljonit (2010a) · Elanikkond kasvab aastas 2,6 protsenti · Iive on 2,5 ehk positiivne · Rahvastiku tihedus on 68,4 in/km2 Ränne · 20. sajandi jooksul on Jordaania rahvaarv kasvanud eriti tänu Palestiina põgenikele. Araabia-Iisraeli sõja ajal põgenes sinna 500 000 palestiinlast, nii tõusis Jordaania elanike arv üle poole võrra. · Praegu elab Jordaania aladel ligi 1,7 mln põgenikku Linnastumine · 70% Jordaania rahvastikust on linnastunud ehk urbaniseerunud Zarqa Amman Sooline-vanuseline koostis · Keskmine eluiga: mehed 66 aastat, naised 70 aastat Hõive · Üks tegevusaladest on põllumajandus-põlevkivi kaevandamine · Ligi 82% elanikest on seotud tertiaalse ehk
Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Iseloomusta lühidalt järgmisi sündmusi ja nende tulemust: Kuuepäevane sõda - kolmas Iisraeli ja araabia riikide vaheline sõda, peeti 5.10. VI 1967. Sõda alustas Iisrael, kes oma õhujõudude ja mehhaniseeritud sõjapidamise üleoleku tõttu vallutas nädalaga kogu Siinai poolsaare, Golani kõrgendiku ja Palestiina alad (Gaza piirkonna ja Jordani Läänekalda). Hõivatud aladelt põgenes umbes 200 000 palestiinlast, Suessi kanal suleti. Jom kippuri sõda- Iisraeli ja araabia riikide vaheline neljas sõda, toimus 6.24. X 1973. Sai oma nime sõja alguspäeva, juudi püha Jom Kippur'i (heebrea keeles 'lepituspäev') järgi. Sõda algas sellega, et Egiptus (Siinai poolsaarel) ja Süüria (Golani kõrgendikul) ründasid korraga Kuuepäevase sõja ajal vallutatud alasid. Suurtest kaotustest hoolimata võitis Iisrael lõpuks oma suurema mobiilsuse ja USA toetuse tõttu mõlemal rindel.
PALESTIINA SÕDA Palestiina sõda, araabia riikide ja Iisraeli sõda 1948–49. 1947 NSV Liidu ja USA toetusel vastu võetud ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. V 1948 välja Iisraeli riik. ÜRO oli tühistanud Suurbritannia Palestiina-mandaadi ja otsustanud asutada kaks iseseisvat riiki: Iisraelile eraldati 14 100 km2 suurune ala (umbes 56% Palestiinast), seal elas 498 000 juuti ja 497 000 araablast (palestiinlast), Palestiina Araabia riigile anti 11 100 km2, seal elas 725 000 araablast ja 10 000 juuti. Pärast Iisraeli iseseisvusdeklaratsiooni avaldamist ründasid Iisraeli Egiptus, Jordaania, Liibanon ja Süüria. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Jeruusalemma lääneosa. Sealt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli
poliitika nurgakiviks. Araablased olid maruvihased. Nende jaoks oli arusaamatu, kuidas sai ÜRO lubada 56% Palestiinast võõrale rahvale, kes moodustas vaevalt 30% kogu rahvastikust. (1946. aastal elas Palestiinas 1,3 miljonit araablast, 600 000 juuti ja 30 000 muu rahvuse esindajat) (Harms 2008, 94) Juudid leidsid, et ÜRO poolt neile eraldatud territoorium on liiga väike, ja ajasid 1947. aasta 2. detsembril 750 000 palestiinlast oma kodudest minema. Araabia linnad Haifa ja Jaffa tühjendati täielikult. Sama juhtus ka 400 araabia külaga. Nii sai alguse palestiina põgenike probleem. (Käärma 2002) ÜRO plaan oli igal juhul õigustühine (ÜROl pole kunagi olnud õigust riike luua) ja juudid võitsid oma riigi vallutuse teel. Juba enne 1947. aasta lõppu algasid lahingud, 23 millega juudid püüdsid vallutada neile lubatud alasid. Ka araablaste linnades esines
ja vastupidi. 14. mai 1948 kuulutavad erinevad sionistlikud organisatsioonid välja Iisraeli riigi. Vast väljakuulutatud riiki rünnati samal öösel araablaste poolt. Iisrael lööb nende rünnaku tagasi ja hõivab ka osa nendest aladest, mis pidid minema Araabia riigile. Teised osad Araabia riigist hõivasid teised araabia riigid. Jordaania ja Egiptus olid kohe platsis ja hakkasid krabama. Nendelt hõivatud aladelt põgenesid inimesed naaberriikidesse, umbes 900 000 palestiinlast. Neid põgenikke ei paigutatud laiali riiki, vaid rajati spetsiaalsed põgenike laagrid ja nendes laagrites kasvasid üles mitmed põlvkonnad palestiinlasi. 1956. aastal leiab aset Suessi kriis. (kaart 1.3) 1952.-53. Egiptuses kukutati kuningas ja monarhia, sai vabariik. Ja see sama vabariik tahtis Egiptust majanduslikult paremale järjele viia ja selle saavutamiseks oli vaja ehitata Niilusele Assuani pais. Seda selleks, et Niiluse vett reguleerida
kodumaaks, kust nad polnud lahkunud vabatahtlikult, ja Jeruusalemma selle ainuvõimalikuks pealinnaks, Palestiinlasi aga sissetungiaiks. Araabiamaad toetasid loomulikult Palestiinlasi. Tekkis sügav aastakümneid kestev konflikt, mis jätkub siiani. Aastail 1948-1949 tuli vastuolul loodid iisraeli riigil tõrjuda viie naaberriigi agressiooni. Selle sõja käigus hõivas iisrael ka enamiku kavandatava Palestiina-Araabia riigi teritooriumist. 700 000 palestiinlast põgenesid maalt, tekkisid tohutud põgenike laagrid, kuhu järgnenud sõjad lisasid aina uusi asukaid. Ja kus noored kasvasid üles Iisraeli ja juutide vihkamise vaimus. Araabia maad ei tahtnud kaotusega lepida ja jätkasid ka edaspidi palestiinlaste Partisani ja terrori tegemise toetamist. Ennast ümberpiiratuna tundev iisrael aga pidas end õigustatuks andma vajadusel naabritele prementiivseid lööke.
annaabi.ee 
