mafie (mafia mitmuses) andnud nime Trapani kaljudele. Seal peidus olevad koopad teeninud aga selle versiooni kohaselt Sitsiilia salaühingute koosoleku- ja pelgupaigana. Ka keeleteadlased on uurinud sona "maffia" päritolu. Nad on tuletanud seda erinevatest keeltest, mis kahtlemata on tunginud sitsiilia keelde. Nii näiteks toskaana sõnast moffa, mis tähendab häda või õnnetust; prantsuse sõnast mauvais (halb); maafir'i nimelisest hõimust, kes araablaste valitsemise ajal oli Palermosse elama asund; araabia sõnadest mahias (bluffija). Kahjuks ei ole seniajani kellelgi õnnestunud sõna "maffia" päritolu ja tähendust rahuldavalt selgitada. Siiski, on dokumentaalselt tõestatud, et 1868. aastal ilmus see esmakordselt itaalia-sitsiilia sõnaraamatusse. Tolleks ajaks oli maffiast juba ammu kuritegelik organisatsioon saanud. "TERA SIIT, TEINE SEALT" Kes võrdleb maffiat lihtsalt mõrvari- või röövlijõuguga, eksib tublisti ja jõuab paratamatult valedele järeldustele
selge, et Rahvaaia plats jääb tahes-tahtmata liiga tillukeseks. Esialgu leiti sobiv koht tollal veel asustamata maa-alal vene kiriku taga, praeguse Tööstuse tänava kandis.Linnavalitsuse ehituskavadega see aga kokku ei sobinud ja staadioni rajamiseks soovitati hoopis künklikku maatükki linna südames. Umbes samal ajal lõi Kalevist lahku grupp sportlasi, kes moodustasid Rakvere Spordiklubi ja asusid endile ise Palermosse staadioni rajama. 1927 said mõlemad ehitused täie hoo sisse. Kalevi algatus osutus siiski kavakindlamaks ning 1927. a kevade ja suve jooksul tasandati kesklinnas 120x60 meetri suurune väli, et sinna korralik staadion ehitada. 11. augustil 1927 prahvatas aga äike sealt, kus seda kõige vähem osati oodata: Rakvere linnavalitsus eesotsas linnapea Heinrich Aviksoniga otsustas viimase ettepanekul võõrandada Kalevi tasandatud maa linnale avalikuks väljakuks ja nimetada see Vabadusplatsiks./
Seal rajasid nad oma riigid. 12. Sajandi algul liideti Lõuna-Itaalia sitsiilia kuningriigiga. MELFI KONSTITUTSIOON 1231: Pani kehtima riikliku monarhia. Piirati linnade vabadusi, kuningavõim muutus piiramatuks. Kohut, administratsiooni ja finantse valitsesid kuninga ametnikud. SITSIILIA VESPER 1282: Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragoni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. Märtsi õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik pranslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragoni kuningas Pedro III. Sõda lõppes 1302. PRANTSUSMAA: BOUVENIS’ LAHING: 1214 llõi Prantsusmaa kuningas Philippe II Auguste vägi Inglise John Maata liitlaste Saksa- Rooma keisri Otto IV ja Flandria krahvi väge. Inglise kuningas minetas suurema osa Prantsusmaa-valdustest, Saksa troonitülis saavutas Friedrich II võidu Otto IV üle. PRANTSUSMAA RIIGIAPARAADI TSENTRALISEERIMINE: Õukonna aadlikud asendati
Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale jäi talle ainult Napoli kuningriik. Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Viimane Hohenstaufen. Manfred kukutas ta troonilt. 1286 üritas Sitsiiliat Anjou Carlolt tagasi vallutada, aga langes vangi ja hukati. Sitsiilia vesper 1282 (Sitsiilia õhtumissa) Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks.
Kukutati 1282 Sitsiilia vesperi ajal, sestpeale jäi talle ainult Napoli kuningriik. Konradin Sitsiilia kuningas 1254-1258. Viimane Hohenstaufen. Manfred kukutas ta troonilt. 1286 üritas Sitsiiliat Anjou Carlolt tagasi vallutada, aga langes vangi ja hukati. Sitsiilia vesper 1282 (Sitsiilia õhtumissa) Anjou dünastia vastane mäss Sitsiilias. Arenes Anjou ja Aragóni dünastia sõjaks. Vastuhakk puhkes 30. märtsil õhtuse jumalateenistuse ajal Palermo lähedal. Laienes Palermosse ja hõlmas aprillis kogu saare. Enamik prantslasi tapeti. Troonile kutsuti Aragóni kuningas Pedro III (Sitsiilias Pietro I). Sõda lõppes 1302 . Sitsiilia jäi 1713. aastani Hispaania ülemvõimu alla. Aragóni dünastia Itaalias 1035 sai Aragooniast iseseisev kuningriik. 1118 vallutati mauridelt Zaragova ja tehti Aragoonia pealinnaks. 1172 liideti sellega Roussillon, 1238 Valencia, 1284 Sitsiilia, 1326 Sardiinia, 1442 Napoli kuningriik. Aragoonia kujunes võimsaks mereriigiks.
annaabi.ee 
