ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja lähenevad Päikesele. 1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks. · Lehitsedes Öpiku arvukaid tõid, torkab otsekohe silma teemade suur mitmekesisus. Pole vist ühtki makrokosmose objektide klassi, mida ta poleks uurinud: kõigepealt meie eluase - planeet Maa, tema paleoklimatoloogia, meteoriidikraatrite tekkimine. Maa tehiskaaslased, Maa atmosfääri uurimine nende abil, meteooride lend atmosfääris; edasi Kuu, planeedid Veenus, Marss, Jupiter, Neptuun -- nende atmosfäärid ja pinnavormid; päikesesüsteemi väikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; lõpuks veel süsteemi kooshoidja Päike ise, millest ta noorpõlves kirjutas raamatu "Päike uuemate uurimuste valguses", mis ilmus nii eesti kui ka vene keeles; edasi uurimused tähtede kohta -
I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel. Temp aegrida on sakilise iseloomuga:). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud. Kaht tüüpi andmed: ilma-ehk meteoroloogilised andmed aastaraamatus, konkreetsed mõõtmed, kliimaandmed kokkuvõtted ja keskmistused
........... ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval a)vetikad b)käsnad, ainuõõssed 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta. 7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped C,D 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5) UV- kiirgus jõudis maapinnani, sest atmosfääris puudus hapnik,atmosfääris oli N 2, CO2, SO2, H2, CH4; NH3 ,elektrilahendused, vulkaanipursked, magmavoolud, soe madal meri, tugev aurumine 9. Nimeta vähemalt 6 tõendit selle kohta , et evolutsioon on toimunud pika aja jooksul ja toimub ka
Maak ja päikese keskmine kaugus = 149 500 000 km . See tuleb 1-ga võrdsustada ja siis saab võrdlusi luua. Et Põhjapoolkera suvel (4.juuli) on kaugus max e. kaugus võrdub 1.017 astronoomilise ühikuga. Lõuna poolkera suvel on kuni 7% intensiivsem päikesekiirgus. Selle intensiivsuse saab arvutada . : Tegijapoiss 2010 1.017 on põhjapoolkera suve astronoomiline ühik ( päike on max kaugusel) ja 0.983 on lõunapoolkera suvi kui päike on min kaugusel ( 3. jan) . Milankovitsi paleoklimatoloogia Milankovits esitas 1941. aastal teooria, mille kohaselt paleoklimaatilisi muutusi seletatakse Maa orbiidiparameetrite (ellipsi ekstsentilisus, orbiidi kalle jne) variatsioonidega. Üksikute orbiidiparameetrite muutumise perioodid on suurusjärgus mitukümmend tuhat aastat, koosmõjuna peaksid nad põhjustama kliimamuutusi perioodiga umbes 100 000 aastat. Kuigi sellise perioodiga kliimamuutusi on avastatud
annaabi.ee 
