PÜHAK DOMINICUS Koostaja: Klass: Pühaku lugu · Domingo Guzman · Sündis aastal 1170 Hispaanias · Õppis Palencia ülikoolis · Võitluses ketserluse vastu · Pani aluse roosikrantsile ehk palvehelmetele (kasutatakse palvete loendamiseks) · 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. · Dominikaanide hüüdnimi "Issanda koerad" · Suri 6. augustil 1221 Bolognas Kuulutati pühakuks 3. juulil 1234 Dominikaani mungad rajasid ka Eestisse oma kloostri juba 1246. aastal astronoomide kaitsepühak atribuutideks on liilia, musta-valge kirju
perekonnas aastal 1170 Caleruegas Vana-Kastiilia kiltmaal Hispaanias, mis paneb koheselt huvitama püha mehe elukäigust. Mõni aeg enne oli ta ema unes nägemuse saanud, et pojal helendab laubal täht ning ta kõrval on kirju koer, tõrvik hambus. Sellest lähtudes vanemad otsustasidki, et lapsest saab valgustaja, kes toob pimedusse valgust. Ja tõepoolest, suureks sirgudes sai Domingo Guzmanist ehk Dominicusest ketserite õudusunenägu ning kristliku ordu rajaja. Dominicus õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat, mis oli soodsaks eelduseks tulevasele tööle. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu, otsis ka isiklikult nende eestvedajaid ja kui tõeteele jumalasõna kuulutamisega ei saadud, võttis ette vastavad piinamised ja karistused, et hinge põrgust päästa või lõplikult hukata, et too teisi ei ahvatleks. Parimaks näiteks siinkohal võiks tuua aastad 1203 ja 1205,
Ristiusu pühakud ja nende kujutamine kunstis PÜHAK DOMINICUS Referatiivse töö koostaja: 2008/2009 1 - Sisukord: 1. Pühaku lugu 2. Kujutamine kujutavas kunstis 3. Kokkuvõte 4. Kasutatud kirjandus 2 - 1. PÜHAKU LUGU Domingo Guzman (Dominicus) sündis aastal 1170 Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Kogu oma elu pühendas Dominicus võitlusele ketserluse vastu. 1206. aastal asutas ta nunnakloostri, 1214. aastal Toulouse´is kerjusmunkade ordu. 1217 andis paavst Honorius III Dominicusele ja tema vendadele "jutlustajate" nimetuse, millega esmakordselt tunnistati ühe ordu eesmärgiks jumalasõna kuulutamine. Jutlustajavendade ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga
kuus hommikul ja seisnes eelnevalt määratud õppetüki õppimisest. Pärastlõunane tund seisnes tavaliselt töötamises tekstiga, mis kraadi saamiseks otseselt vajalik polnud. Õppetöö algas tavaliselt oktoobris ning lõpes lihavõttepühadeks. (Singman 1999: 205) 1.1.KOKKUVÕTE Alates X sajandist hakkas Euroopas tekkima üha enam ülikoole, lisaks referaadi 1. peatükis käsitletud Salerno, Bologna ja Pariisi ülikoolile avati 1096 Oxfordi ülikool, 1175 Modena ülikool, 1208 Palencia ülikool, 1209 Cambridge´i ülikool jne (Wikipedia 2). Kuigi geograafiliselt asusid ülikoolid üle Euroopa ja nagu võis näha ka kolme ülikooli kirjeldusest, oli igal koolil oma spetsialiseerumine ning eripära, kuid kindlasti esines ka ühiseid jooni, milledest nii mõnigi on mainitud referaadi teises peatükis, mis käsitleb pisut põhjalikumalt Pariisi ülikooli keskajal. Iga keskaja lõpu ülikool suurendas haritud meeste hulka, arenesid loodusteadused ning üha
Ta oli 206. paavst.Oddone Colonna sündis Genazzanos 1368, kuid tema sünnikuupäeva kohta puuduvad kindlad andmed.Colonna õppis Pavia ülikoolis ja Perugia ülikoolis õigusteadust. Teda hinnati tema õpetatuse, mõõdukuse, õigluse ja äriliste võimete pärast. Benedictus Nursiast- (u 480 u 543) oli itaalia päritolu pühak ja lääne kloostrisüsteemi rajaja. Franciscus Assisist-"Jumala kerjus"rajas frantsiskaanide ordu. Püha Dominicus-Domingo Guzman Hispaanias. Ta õppis Palencia ülikoolis vabu kunste ja neli aastat teoloogiat. Ta asutas ta nunnakloostri ja Toulouse´is kerjusmunkade ordu. SELETA MÕISTED: Merovingid- Merovingid on 5.-8. sajandil praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa aladel asunud Franki riiki valitsenud kuningate suguvõsa. majordoomus-Kojaülem. Kes tõusis esile kuninga asemel.Tema kätte koondus järk-järgult valitsemine. Karolingid-või ka Karolingide dünastiaks ja ka Frankide dünastiaks. Alates majordoomus Pippin Herstalist.
annaabi.ee 
