nn.asehalduskorralduse, mis kehtis 1783-1796.aastani - Asehalduskorraldusega muudeti senist administratiivjaotust: A) Eestimaa kubermangu neljale senisele maakonnale lisandus viies- Paldiski maakond ( kuni 1796.a.). B) Liivimaa kubermangu Eesti alale jäi viis maakonda- vanadest Pärnu-, Tartu- ja Saaremaa ning kaks uut maakonda- Viljandimaa ja Võrumaa. C) Linnaõigused anti ka kahele uuele maakonnakeskusele- Paldiskile ja Võrule (sellega seoses oli Eesti alal 12 linna ). - Eesti alasid hõlmavatest kubermangudest ja maakondadest jäid väljapoole Narva linn, Setumaa ja enamus Valga maakonna aladest ( mis haaras peamiselt lätlastega asustatud alasid). - Väikseimaks haldusüksuseks Vene võimu aegses Eestis oli mõis, mis hõlmas nii talumaid kui ka mõisamaid. 19.sajandi algul hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond
Presidendiks valiti L.Meri Peaministrid 1992-1994 M.Laar 1994-1995 A.Tarand 1995-1997 T.Vähi 1997-1999 M.Siimann 1999-2002 M.Laar 2002-2003 S.Kallas 2003-2005 J.Parts 2005-2014 A.Ansip Jäägrikriis 1993 1993 a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile Omandireform (riigistatu vara tagastamine, ettevõtete erastamine,kolhooside likvideerimine) Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994 juulilepingud Vene väed lahkusid Eestist 1994 Paldiskile anti mõneks ajaks eistaatus Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid
● J.Parts 2003 – 2005 ● A.Ansip (ANZIP) 2005-2014 ● T. Rõivas 2014-2016 ● J.Ratas 2016- Jäägrikriis 1993 ● 1993.a suvel teatas Pullapääl asuv jäägrikompanii oma allumatusest Eesti Vabariigile. Reformid ● Omandireform (riigistatud vara tagastamine, ettevõtete erastamine kolhooside likvideerimine) ● Maksureform (üleminek proportsionaalsele maksusüsteemile) 1994.a juulileping ● Vene väed lahkusid Eestist 31.augustil 1994. ● Paldiskile anti mõneks ajaks eristaatus. ● Vene sõjaväepensionäridele anti sotsiaalsed garantiid. Metalli äri 2004 ● Liitumine EL ja Natoga 16.05.2017 30 PILTI 1. Berliini müüri langemine 2. Gorbatšov 3. Kreml, 1991 ja riigipöördekatse augustis 4. Lech Walesa 5. Hirvepargi miiting 6. Sametrevolutsioon 7. Rumeenlased enne hukkamist 8. Balti kett 9. Johannes Paulus II 10. 1991 jaanuar 11. Poola ümarlaud 12. Vaino Väljas 13
Enamus inimeste rahast tuli paigutada riiklikesse sõjalaenu väärtpaberitesse. 1914 - Vene armeesse mobiliseeriti 100'000 meest, kes saadetid Ida-Preisimaale. Seal said paljud eesti mehed ohvitseri kogemusi. 1915 - Lõuna- Eestisse saabus hulgaliselt sõjapõgenikke, sest Sakslased lähenesid Riiale. Tsaari Venemaa vettesse tulid Saksa sõjalaevad - liivilahest tulistati Kuressaaret ja Pärnut. Selle tulemusena lasti Pärnus õhku Wladorfi paberi vabrik. Paldiskile heideti pomme zeppelinilt. Venelased kaalusid Eestist evakueerimist, kuid eestlastest poliitikud olid selle vastu, sest vastasel juhul oleks Eestist ära viidud kõik kunstiväärtused. Vastuseisule hoolimata viidi ära Tartu Ülikooli varad, mis on tänapäevani Voronezis. Eestis suurenes sõjaväelaste arv. Paldiskisse hakati rajama Aleksander Suure merekindlust. Tallinna karnisonis oli kokku 50'000 meest. Muhu saarle rajati kindlustatud tsoonid. Kokku oli Eestis sel ajal 100'000 sõdurit.
1915. aastal Saksamaa oli edukas. Saavutas võite üle Venemaa, sissetungis Venemaa territooriumile. Venemaa kaotas palju inimresurssi. Sõjaeelsed varud said otsa ning Vene tööstus ei suutnud enda armeed varustada. Vene armees tekkis kriis varustuses. Suurbritannia saatis Venemaale relvi ja varustust. Sakslaste eesmärk strateegiliselt oli ebaõnnestunud. Õhusõda: Eestisse jõudis õhujõud. 1915. aastal toimus esimene õhurünnak Paldiskile, Saksa zeppelin viskas pommid, mis tegi mõned purustused. Saksa lennukid 1915. aasta sügisel pommitasid Kuressaaret, kuid pommid olid väiksed ja midagi ei juhtunud. Liivi lahe ja Lääne saartel toimus õhusõda, osales rohkem kui 100 lennukit (Venemaa poolel). Saksa lennukid pommitasid patareisi. Toimusid õhulahingud Saaremaa ja Liivimaa kohal. 1916. aasta suvel jõudsid Saksa lennukid esimesena Tallinna kohale ja pommitasid esimesena Tallinnat (Sadama sild sai kannatada,
annaabi.ee 
