toimetuses. Siin osutus Liivi töökoormus mõõdukamaks kuigi eluolulised tingimused polnud palju paremad kui Viljandis. ,,Olevikus" avaldas Liiv oma jutte ja luuletusi ning kirjutas vesteid ja arvustusi. Osavõtt Tartu kultuurielust mõjus Liivile arendavalt. Kuid varsti läks ta ka sealt ära. 1892.aasta oktoobri algupoolel üüris ta endale Hezeli ( praeguse Juhan Liivi ) tänavas väikese korteri. Siin kirjutas liiv 8-9 päeva jooksul palavikulises loominguhoos valmis ,,Varju". Samuti koostas ta ka oma luuletuskogu ja jutuvalmiku ,,Kümme lugu" käsikirja. Selle müüs ta kirjanik Schakenburgile, kelle kirjastusel ilmus esimene Liivi raamat 1893 aastal. Hoopis raskem oli, aga leida kirjastajat ,,Varjule" ja luuletuskogule. Selles olukorras hakkasid Liivi juuures ilmnema vaimsed häired: tal tekkis ebaloomulikke kahtlusi oma ümbruse suhtes, kirjanik hakkas kujutlema, et teda jälitatakse
Tänu vee aurustumisele nahapinnalt ja kopsude kaudu, säilib kehatemperatuur normaalsena isegi siis, kui õhutemperatuur ulatud 40...50 soojakraadini. Vesi seob organismi tervikuks, mistõttu tal on närvisüsteemiga võrdväärne osa. Organismi normaalseks elutegevuseks on tähtis, et kehas oleks kindel kogus vett. Vee puudumisel tekivad korratused ainevahetuses, sööda seedimine ja toitainete imendumine on häiritud, veri pakseneb, keha temperatuur tõuseb. Sellises palavikulises olukorras suureneb keha rasvade ja valkude lagunemine. Kui vee puudus vältab pikka aega, kahaneb loomadel söögiisu ja tekib iseäralik vastikus kuiva sööda vastu. Vee saamisel tekib äge kõhulahtisus. Vee puudust talub organism halvemini kui sööda puudust. Kui organismis on rasv või pool valkude kogusest lammutatud, jääb organism ellu, kaotab ta aga 1/10 oma veekogusest, tähendab see organismi surma. Loomorganismi veesisaldus vanusega muutub, täiskasvanud veise kehas on 55.
Kuuldes Saksa armee liikvele minekust, otsustas Maapäeva vanematekogu moodustada kolmeliikmelise Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Eesmärgiks oli luua organ, kellel oleksid volitused enamlaste pagemise ja sakslaste tuleku vahele jäävad lühikesel ajal välja kuulutada Eesti Vabariik. Peale volitatud isikute oli tarvis ka konkreetset teksti, iseseisvusmanifesti. See valmis mitme rahvusmeelse haritlase palavikulises koostöös. Esile võib tõsta hilisema riigivanema Juhan Kuke panust. Tulemuseks oli lühike, sisutihe ja lennukas tekst. Käskjalad iseseisvusmanifesti käsikirjaliste koopiatega saadeti mitmele poole Haapsallu, Pärnusse, Viljandisse, Tartusse ja Paidesse. Kõige soodsamaks osutus olukord Pärnus, kus manifest 23. veebruaril ,,Endla" teatri rõdult pidulikult ja suure kuulajaskonna ees ette loeti. 24
temal, kui kõrgemal inimesel, on õigus ellu jäämise nimel üle astuda seadusest. Kuid kuriteost enesest sai kohe noormehe lootuste täielik krahh ning kohutav karistus. Unistus elu silmapilksest muutumisest pärast ,,kogu kapitali" kättesaamist osutus illusiooniks: röövitud rahast ei kasuta Raskolnikov kopikatki! Veelgi enam, talle pole pärast mõrva enam oluline ei inimkonna heaolu ega omaendagi ,,uus elu". Oma ,,loogiliselt" läbi mõeldud teo teeb ta haiglases, pooljampsilikus, palavikulises seisundis, mis läheneb hullumeelsusele. Kangelane varjub iseendasse ja lakkab elamast harilikku elu, tema hinge valdab õudus ja isegi armastatud õe ja ema vastu sigineb vaenutunne. Raskolnikov leiab, et ta ei ole Napoleon ega ,,üks inimkonna heategijaist", kes idee nimel rahulikult valavad meredena verd. Piinlemised sooritatud kuritöö pärast, mida ei vaigista mingi loogika, vallandavad kasmaarse paljastamishirmu ja samas ka meeletu soovi end üles anda.
annaabi.ee 
