A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel Raphe palatina - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega). Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke.
A-joon ehk vibratsioonijoon, mis moodustub kõva suulae üleminekul pehmeks suulaeks A hääliku ütlemisel. Sinnani peab ulatuma totaalproteesi distaalne serv. Tuber maxilla keskkohta ja kaniinuse kohta ühendav joon orientiiriks hambumusvalli valmistamisel ja hammaste ladumisel Raphe palatina - suulaeõmblus (ühtib mudeli keskjoonega). Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Frenulum buccinatoria superior ülemine põsekida Fovea palatinae kaks lohukest A-joonest allpool (neelu poole), need on abiks A-joone leidmisel Suuõõne osade märkimine alalõuas Frenulum labii inferior alumine huulekida, ei koormata proteesi baasisega Frenulum linguae keelekida, Frenulum buccinatoria inferior alumine põsekida Neutraaltsoon liikuva ja liikumatu limaskesta üleminekukoht limaskesta sulkuses. Tuberculum alveolare alalõua alveolaarjätke köbruke.
külgseinas ostium pharyngeum tubae auditivae seinasisesed torus tubarius glandulae labiales avaneb suuesikusse recessus pharyngeus glandulae buccales avaneb suuesikusse - pars oralis (mesopharynx) glandulae palatinae avaneb pärissuuõõnde pehmesuulae alaservast kõri ülaservani glandulae linguales avaneb pärissuuõõnde ühendub ees kurgukitsuse kaudu suuõõnega enamik seganäärmed toidu- ja õhuteede ristumine mukoossed suulae- ja keelejuurenäärmed
mälumisliigutusi külgedele, ette ja taha, üles ja alla. Keel ja põsed hoiavad toidupala mälumispindade vahel ja sees. Mälumise poolt stimuleeritud süljevoolus valmistab toidupala kontsistentsi neelamiseks ette. Suus toimub ka maitsetaju, mis omakorda põhjustab reflektoorselt süljevoolust ja maosekretsiooni. 5.1. Sülje koostis ja omadused Ööpäevas moodustub ~1...1,5L sülge. Sülge sekreteerivad väikesed seinasisesed süljenäärmed: gll. labiales et buccales, gll. palatinae et linguales ja suured seinavälised süljenäärmed gl. parotis (seroosnäärne), gl. submandibularis (seroosnääre) ja gl. sublingualis (ülekaalukalt mukoosnääre). Sülg moodustub süljenäärmete aatsinusrakkudes, kus tekib esmassülg (vereplasmaga isotooniline), millest liikumisel läbi määrmejuhade Na+ ja Cl- resorbeeritakse, K+ ja HCO3- sekreteeritakse. Kiirema süljesekretsiooni korral ei jõua need protsessid väga
annaabi.ee 
