Inimene on saladus Miks tunduvad ühed inimesed meile huvitavamad kui teised? Ilmselt on põhjus selles, et nad on saladuslikumad kui teised, ning inimestele pakuvadki sellised isikud pisut suuremat huvi kui need, kellest nad oma arust palju teavad. Kuid tegelikult on asi nii, et mitte ühtegi inimolendit pole võimalik täielikult mõista. Me elame maailmas, kus kõik isikud on erinevad. Inimesed ei saa olla üksteise koopiad, nagu see on võimalik paberi ja mõne masstoodangu puhul. Inimest võib pidada maailma saladuslikumaks olevuseks, sest inimene on terve oma olemusega suur müsteerium, mida
Juhid, kes pooldavad teooriat Y, eeldavad aga vastupidi, et: – töötajad on iseseisvad; – töötajaid ei pea sundima; – töötajad võtavad tööd nagu mängu või puhkust; – töötajad on nõus võtma vastutust ning rakendama end maksimaalselt. Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil
olulised, ja tegelikult kriitilise tähtsusega raamatupidaja töös. Olen kindel, et vastavad teadmised on omandatud, ning lisaks ka läbi praktiliste kogemuste vastavad oskused. Kindlasti, mida laiemad ja kompetentsemad teadmised ja oskused on, seda efektiivsem ja optimaalsem on ka vastav majandusarvestulik töö. Siinjuures märgiksin taas, et majandusarvestulik töö ei pruugi alati piirduda puhtalt igapäevase raamatupidamisliku arvestusega, sealjuures mulle ehk pakuvadki enim rõõmu teistsuguste teadmiste ja oskuste rakendamine, alustades näiteks finantsandmetest tuleneva statistika välja toomisega ning lõpetades finantskalkulatsioonidega finantsjuhtimise tarbeks. Isiklikult hindangi väga saadud põhjalikke algteadmisi finantsanalüüsist ja -juhtimisest. Tuleviku sihid oleksidki just pigem selles suunas. Omandatud raamatupidamislikud teadmised, julgen väita, on kindlasti põhjalikud ning näen end asjatundliku majandusarvestajana
Juhid, kes pooldavad teooriat Y, eeldavad aga vastupidi, et: – töötajad on iseseisvad; – töötajaid ei pea sundima; – töötajad võtavad tööd nagu mängu või puhkust; – töötajad on nõus võtma vastutust ning rakendama end maksimaalselt. Kuid küsimus ei olegi niivõrd selles, milline teooria on õige, vaid selles, milline teooria on sobilik – ehk juht peab otsustama, mis on konkreetses situatsioonis kohane. Nii pakuvadki P. Hersey ja K. H. Blanchard*15 välja neli kõige levinumat juhtimisstiili: direktiivne stiil, müüv stiil, osalev stiil ning delegeeriv stiil. Paul Hersey ja Kenneth Blanchardi situatiivse eestvedamise mudeli kohaselt valivad edukad eestveda- jad juhtimisstiili vastavalt olukorrale ning järgijate valmisolekule. Seega delegeeriv stiil on sobilik juhtu- del, kui töötajate valmisolek võtta vastutust ning täita tööülesandeid iseseisvalt on suur. Direktiivne stiil
koorivaid hooldusi 5 korral, lisaks 2 juhul mainitud sarjahooldusi, Living Nature ja Germaine de Capuccini, mikrolihvimist ja ultrahelihooldust mõlemaid 3 korral (vt. diagramm1). Kokkuvõtteks eeltoodud vastustest võib järeldada, et tõhusaimad on mehhaaniline puhastus ja keemiline koorimine. Efektiivseim on mehhaanilise puhastuse asendamiseks keemiline või happekoorimine, mida kosmeetikud esmajärjekorras soovitavad. Sellest lähtuvalt salongid pakuvadki sagedamini keemilist koorimist alternatiiviks mehhaanilisele näohooldusele. Üsna populaarsed on ka sügavpuhastavad sarjahooldused (vt. diagramm 1). 28 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Mari Sarv Rahvusvaheline CIDESCO kool 38E
kasum. USA firma Polaroid, kus esimesena töötati välja kiire värvifoto metoodika, kasutas edukalt sellist müügitaktikat: oma fotoaparaate pakuti suhteliselt odava hinnaga, filme aga tunduvalt kallimalt. Mõnikord on raske üksikuid tooteid müüa. Sellisel juhul võib ostustiimuliks osutuda erinevatest toodetest koostatud odav pakett (paketi hind on madalam üksiktoodete hindade summast). Kui aga tegemist on toodete seeriaga (enamasti neid ettevõtted pakuvadki), saab madalama hinnaga mudelit kasutada peibutisena, meelitamaks proovima kallimaid ja täiuslikumaid variante. Niisugune stiimul töötab väga hästi nendel juhtudel, kui korrelatsioon toodetes sisalduva väärtuse ja hinna vahel on selgesti mõistetav. Kõik neli edustuse komponenti toimivad alati ostustiimulitena. Nende tähtsus on aga erinevates ostuetappides erinev. Ostuetappe saab analüüsida müügitegevuses üldtuntud mudeli AIDA1 abil
annaabi.ee 
