sooni, valtse või kujupindu. Hööveldamine on ka üks spooni tootmise meetoditest. Tisleritöös kasutatakse väga erineva otstarbega käsihöövleid nii pinna tasandamiseks kui ka profiilide lõikamiseks. Ekslikult nimetatakse ka hööveldamiseks puidu höövelpingis töötlemist, mis on tegelikult silindriline freesimine (lõikeriistaks pöörlev silindriline noavõll, mille sisse on paigaldatud üldjuhul sirge lõikeservaga noad, tooriku etteandeliikumine sirgjooneline). Rihthöövel ja paksusmasin töötlevad puitu silindrilise freesimisega. Rihtimisega (õgvendushööveldus, rihthööveldus) töödeldakse toorikule rihthöövelpingis edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Paksushööveldamisel (paksusfreesimisel) töödeldakse toorik paksusmasinas vajalikku paksusse. Höövel on käsitööriist, mida kasutatakse puidupinna silumiseks ning soonte, valtside ja profiilide kujundamiseks. Kasutatakse nii käsihöövleid kui ka elektrilisi käsihöövleid.
9 tehakse pluss (+) märk. 3. se ava korral täidetakse kaks järjestikust rida, ja 9 täidetakse kahe eraldi puurimisoperatsiooni jaoks mõõtmed med pärast mist Operatsiooni läbiviimise seadme või töökoha nimetus, kasutatud lõikeinstrumendi nimetus Läbiv ava 9 10 Formaatsaag Rihthöövel Paksusmasin PVA Paksusmasin Paksusmasin Rihthöövel Formaatsaag Formaatsaag Formaatsaag Pliiats, joonlaud R8, horisontaal puurpink P100 P120 Freespink R3 Lakkimine Lakkimine P220 Koostaja: Tehnoloogiakaart (õpilase ees- ja perekonnanimi, õpperühm)
1. Lintsaag 1 0,33 15 16 0,065 0,029 1,0 2. Freesmasin 1 0,25 17 18 0,052 0,0021 0,5 3. Otsamissaag 1 0,23 15 16 0,088 0,0096 1,0 4. Höövelmasin 1 0,37 18 19 0,146 0,0061 1,0 5. Paksusmasin 1 0,4 18 19 0,49 0,0172 1,0 6. Ketasaag, 1 0,23 15 16 0,115 0,0041 1,0 alumine koguja ülemine koguja 1 0,17 15 16 0,085 0,009 1,0 5 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS Joonis 4. Seadmete skeem
Puiduhöövelpingid Puidu hööveldamiseks mõeldud höövelpingis kasutatakse lõikeriistana pöörlevat silindrilist noavõlli, mille sisse on paigaldatud sirge lõikeservaga noad. Tooriku etteandeliikumine on sirgjooneline. Rihthööveldamisel toimub etteanne tavaliselt käsitsi, paksushööveldamisel aga etteandevaltside abil. Rihthöövelpingis töödeldakse toorikule edasise töötluse tarbeks baaspind (baaspinnad). Väike paksusmasin Paksusmasinas (paksushöövelpingis) töödeldakse toorik vajalikku paksusse. Metallihöövlid Metallihöövlid jaotatakse kahte rühma: pikihöövelpingid ja risthöövelpingid ehk sepingid. Pikihöövelpinkidel antakse pealiikumine töölauale, millele on kinnitatud toorik, ettenihe aga lõikeriistale. Ristihöövelpinkide puhul on aga vastupidi pealiikumine antakse liugurisse kinnitatud lõikeriistale, ettenihe aga töölauale, millele on kinnitatud toorik.
annaabi.ee 
