tiitelleht sisukord sissejuhatus, u 1 lehekülg töö põhiosad (peatükid ja alajaotused), 15-20 lehekülge kokkuvõte (järeldused, soovitused), u 1 lehekülg kasutatud kirjandus lisad 5.1. Tiitelleht Tiitellehele (vt näidist) märgitakse järgmised andmed: õppeasutus (Tallinna Laagna Gümnaasium); autori nimi; töö pealkiri kirjutatakse läbivate trükitähtedega ja paksendatult (kirjastiilis Bold), font 12, kirjatüüp Times New Roman; töö liik (referaat, uurimistöö, ainetöö, essee vm); juhendaja nimi; töö valmimiskoht ja aastaarv (ühele reale, koma ei panda. Näit: Tallinn 2009). 5.2. Sisukord Sisukord koosneb töö jaotiste pealkirjadest ja leheküljenumbritest (vt näidist). Pealkirjade sõnastus sisukorras peab vastama nende sõnastusele uurimistöös. Sisukord paiknegu alati tiitellehe järel.
Hoonete, rajatiste, teede, sillutatud platside ja veekogude vahel horisontaalid katkestatakse. 7. Ühtlase kaldega aladel tehakse täismeetrid tähistavatele horisontaalidele katkestus, kuhu kirjutatakse kõrgusarv, mille ülemine pool orienteeritakse nõlva tõusu poole. Kaldesuuna muutuste korral võib kõrgusarvu kirjutada ka teistele horisontaalidele. 8. Horisontaalide langekriipsudega näidatakse kallete suunad. 9. Paarisarvulise täismeetrilise kõrgusarvuga horisontaalid kujutatakse paksendatult. 70. Trass, trassi piketeerimine JUHENDIST: Trass - kommunikatsioonide (teed, tunnelid, kanalid, torujuhtmed, elektri- ja sideliinid) telg ja üldiselt ka maariba, kus rajatis kulgeb. Piketeerimise all mõistetakse trassi telje tähistamist iga 100 meetri järel, seega piketi all mõistetakse 100 m pikkust trassilõiku. kuivõrd trassi algus on PK0, siis tähistus PK2 + 30,5 tähistab trassi punkti, mille kaugus trassi alguses on 230,5 meetrit. piketti tähistatakse maa - ja
üldeitav väide transponeerub osaeitavaks. Kolmas kujund kinnitab, et teadaoleva info põhjal pole võimalik olla kindel, kas tuletise predikaadiga haaratud hulk (mitte-P ja mitte-S) sisaldab vähemalt ühte elementi. Seega pole osajaatava väite transponeerimisel tagatud tõesest eeldusest tõese tuletise saamine. #L Tabel 5.1. Otseste tuletiste koondtabel. Keelatud tehted on märgitud kriipsuga. Tehted, mida ei saa kadudeta tagasi pöörata, on kirjas paksendatult ning tähistatud lühendiga lim.14 Eeldus Ümberpööratud väide Muudetud väide Vastandatud väide Transponeeritud väide A: Kõik S on P I: Mõni P on S (lim.) E: Ükski S pole mitte-P E: Ükski mitte-P pole S A: Kõik mitte-P on mitte-S E: Ükski S pole P E: Ükski P pole S A: Kõik S on mitte-P I: Mõni mitte-P on S (lim) O: Mõni mitte-P pole mitte-S (lim) I: Mõni S on P I: Mõni P on S O: Mõni S pole mitte-P –– O: Mõni S pole P – I: Mõni S on mitte-P I: Mõni mitte-P on S
üldeitav väide transponeerub osaeitavaks. Kolmas kujund kinnitab, et teadaoleva info põhjal pole võimalik olla kindel, kas tuletise predikaadiga haaratud hulk (mitte-P ja mitte-S) sisaldab vähemalt ühte elementi. Seega pole osajaatava väite transponeerimisel tagatud tõesest eeldusest tõese tuletise saamine. #L Tabel 5.1. Otseste tuletiste koondtabel. Keelatud tehted on märgitud kriipsuga. Tehted, mida ei saa kadudeta tagasi pöörata, on kirjas paksendatult ning tähistatud lühendiga lim.14 Eeldus Ümberpööratud Muudetud väide Vastandatud väide Transponeeritud väide väide A: Kõik S on P I: Mõni P on S E: Ükski S pole E: Ükski mitte-P A: Kõik mitte-P on (lim.) mitte-P pole S mitte-S
annaabi.ee 
