võrgustike soodustamise teenuseid edendades nõnda piirkondlikke ja riiklikke innovatsioonisüsteeme. [1] Kuigi pakkumise meetmed on innovatsioonisüsteemi kaasatud organisatsioonide innovatsioonipotentsiaali tõstmiseks väga olulised, soodustavad innovatsioonide levikut ning selle soovitava kaasnähtusena tootlikkuse kasvu veelgi enam nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad. Siiski on samas oluline rõhutada, et nõudluspoolseid poliitikaid ei tuleks käsitleda pakkumispoolsete meetmete asendajatena. Seega on nõudluspoolsed innovatsioonipoliitikad pigem traditsioonilisemate pakkumisepoolsete poliitikate väärtuslikuks täienduseks. Nõudluspoolseid abinõusid võidakse võtta kasutusele täiendavate regulatsioonide, riigihangete, eranõudluse subsideerimise ja muus vormis. Selliste poliitikate põhiideeks ja sihiks on innovatsioonile juhtiva turu (lead market) või vähemalt sellise turu tekkimise soodustamine. Seepärast peaksid nõudluspõhised
d k kuna eii olnud tsüklilised kõikumised nii ägedad kui USA-s. Kui autotootjad soovivad rohkem toota, teavad terasetootjad, kuidas suurendada oma tootmist, ilma et oleks vaja maksta ületunnitööde eest. Prantsusmaa süsteem muutus alates sotsialist Mitterandi valimisest presidendiks 1981. a. kelle p plaan oli: 1. Majandus ümber struktureerida pakkumispoolsete ergutusvahenditega. 2. Maksusüsteemi progressiivsemaks jaotamaks ümber ebaühtlast rahvatulu. 3 Domineerivate 3. D i i kompaniide k iid natsionaliseerimine. i li i i Selektiivne S l k ii natsionaliseerimine i li i i
Wagneri seadus (1883) väidab, et riigikulude osatähtsus kasvab koos üldise majanduse arenguga. Arenenumates riikides tegeldakse rohkem hõive, sotsiaal-, agraar- ja mitmesuguste muude probleemidega, seetõttu tõuseb riigi tähtsus majanduses. Kuigi lõppkokkuvõttes sõltub riigi roll majanduses siiski poliitilistest otsustest, aitas Keynesi teooria oluliselt kaasa riigi rolli suurenemisele majanduselus. Riigikulude osatähtsus jätkas tõusu kuni pakkumispoolsete teooriate võimulepääsemiseni (Friedman jt.). 20. sajandi viimaste aastakümnete probleemideks on olnud: · kuidas vähendada riigi kulusid; · kuidas saada "mõistlikkuse" piiridesse liiga suureks paisunud bürokraatia aparaat; · kuidas alandada maksukoormust, mis kipub majandust kägistama; · kuidas väiksemate kuludega säilitada avalikud teenused nendes valdkondades, millega turg toime ei tule.
näidatakse joonisel 18). Kui inimeste ratsionaalsed ootused vastavad koheselt tegelikule inflatsioonile, siis toimub koheselt ka vastav PC nihe. Kokkuvõttes, pikal perioodil on u oma loomuliku määra tasemel. Lühiperioodil saab tööpuudust vähendada ja seda saab teha inimesi “üllatades” ootamatu inflatsiooniga. Kuidas saaks Phillipsi kõveraga kujutada aga pakkumispoolsete tegurite mõju inflatsioonile ja tööpuudusele? Kui tootmiskulud mingil põhjusel kasvavad, siis AD- AS mudeli toimus ASSR nihe vasakule, mis põhjustas hinnataseme tõusu ja SKP languse. Sellist protsessi ei saa kirjeldada liikumisega piki PCSR kõverat, kuna siis hinnataseme tõusuga kaasneb SKP kasv ja tööpuuduse määra langus. Järelikult saab seda kirjeldada jällegi PCSR kõvera nihkega. On selge, et kui toimub AS-i
annaabi.ee 
