peeti nõrkuseks. Futuristid eksperimenteerisid sõna ja vormiga, nad püüdsid luua enda tarbeks uut keelt ja stiili: taotlesid erakortset sõnakasutust, tõid luulesse tänavakeele, ignoreerisid väljakujunenud süntaksireegleid ja kirjavahemärke. Futuristide värss oli mehine ja plahvatuslik, väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili, kollaaztehnikat. Oluline oli luuletuse graafiline pilt. Et äratada tähelepanu trükiti luuletusi nt pakkepaberile või tapeedile. Futurism hääbus 1920.aastatel. (ma ise natuke imestan selle üle, sest teadus ja tehnika arenevat edasi ja mõjutavad üha rohkem inimeste elu, elutempot ja linnade kasv muutuvad üha kiiremaks) Esindajad: vene kirjanikud V. Majakovski (1893-1930) ja I. Severjanin (1887-1941) Kubism Tekkis 20.saj algul prantsuse maalikunstis, hiljem (1907-1914) arenes ka kirjanduses, kuid ei kujunennud omaette kirjandusvooluks. Kubistid
Et teost mõista peab lugeja/publik teosega aktiivselt suhtlema, looma teose enda jaoks. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine, konsonantide kuhjamine ning matemaatiliste ja muusikasümbolite kasutamine. Värsid luules olid mehised ja plahvatuslikud, väljenduslaad närviline, plakatlik. Väga oluline oli luuletuse graafiline pilt. Tähelepanu äratamiseks, trükiti luuletusi näiteks pakkepaberile või tapeedile. Futuristid harrastasid kärarikast enesereklaami. Oma tõdemusi kuulutasid nad avalikel esinemistel, turneedel, mis olid väljakutusvad ja skandaalsed, ekstravagantsust taotleti nii esinemismaneeri, kui ka riietusega. Nende esinemisviis oli lööv ja loosunglik. Futuristid nägid futurismi massiliikumisena ning ennast vaimustunud rahvahulkade juhtidena maailma ümberkujundamises. Futurismi riiakas toon,
Mihkel olevat Taavit Tallinnas näinud. Ilme ei saanud selle uudise tõttu öösel magadagi. Järgmisel hommikul asus ta Tallinna poole teele. Jaamast ta Tallinnasse sõita ei saanud, sest raudtee oli õhitud. Ta suundus poja Lembituga teele tagasi. Peagi võttis neid peale juudist autojuht. Tallinnas läksid nad Arno ja Liisa poole. Taavi jäi järjekordsest otsast Soome ilma, sest proua Ingalt polnud ikka veel ühtegi teadet tulnud. Taavi sai ümbriku, milles oli pruunile pakkepaberile joonistatud plaan. Ta läks kombinaati, kus arutati ülesõiduplaane. Taavi jäi hiljapeale ning läks Marta korteri juurde. Ta oli võtme maha unustanud ning naist ei olnud kodus. Ta läks seejärel kiiruga Liisa ja Arno juurde, sest peagi algas liikluskeeld. Seal ootas teda meeldiv üllatus. Kaheksas peatükk Taavi, Vello ja Ilme pojaga asusid teele ranna poole. Esimene takistus ootas neid kontrollpunktis. Ilmel polnud pabereid
Mihkel olevat Taavit Tallinnas näinud. Ilme ei saanud selle uudise tõttu öösel magadagi. Järgmisel hommikul asus ta Tallinna poole teele. Jaamast ta Tallinnasse sõita ei saanud, sest raudtee oli õhitud. Ta suundus poja Lembituga teele tagasi. Peagi võttis neid peale juudist autojuht. Tallinnas läksid nad Arno ja Liisa poole. Taavi jäi järjekordsest otsast Soome ilma, sest proua Ingalt polnud ikka veel ühtegi teadet tulnud. Taavi sai ümbriku, milles oli pruunile pakkepaberile joonistatud plaan. Ta läks kombinaati, kus arutati ülesõiduplaane. Taavi jäi hiljapeale ning läks Marta korteri juurde. Ta oli võtme maha unustanud ning naist ei olnud kodus. Ta läks seejärel kiiruga Liisa ja Arno juurde, sest peagi algas liikluskeeld. Seal ootas teda meeldiv üllatus. Kaheksas peatükk Taavi, Vello ja Ilme pojaga asusid teele ranna poole. Esimene takistus ootas neid kontrollpunktis. Ilmel polnud pabereid
· Kutsusid looma uut kunsti, mis kajastaks ajale iseloomulikku: kiirust, tehnika võidukäiku, suurlinlikku elutempot · Uued teemad: tööstus, hulkurlus, masinakultus jne · Harrastasid enesereklaami · Püüdsid luua enda jaoks uut keelt, stiili. Tõid luulesse tänavakeele. · Väljenduslaad närviline, plakatlik, kasutati telegrammistiili · Oluline oli luuletuse graafiline pilt · Luuletused trükiti pakkepaberile või tapeedile · VLADIMIR MAJAKOVSKI, IGOR SEVERJANIN, HENRIK VISNAPUU, RICHARD ROHT. Majakovski trepp. KUBISM kreeka keeles kuup. Tekkis 20 sajandi algul prantsuse maalikunstis, a. 1907-1914 arenes kirjanduses. · Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada · Sisul teisejärguline tähendus · Peamine oli vorm · Jäljendati geomeetrilisi kujundeid · Teosed koosnesid katkendlikest lausetest, loobuti jutustavast sisust
Mõnes käsitluses peetakse ka sümbolismi modernismiks. Futurism püüdis leida vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnikasajandil elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Oli suunatud tulevikku, agressiivne ja ründav, militaarne, patriootlik, anarhistlik. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, kõnekeel, kaashäälikute kuhjamine, keeleuuendus. Luuletus võis olla geomeetrilise kujundina, trükitud tapeedile või pakkepaberile. Juhtmaadeks Venemaa ja Itaalia, mis olid sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt mahajäänud. Futuristid toetasid vastavalt bolsevismi ja fasismi, kuid just nende võimule tulles sattusid futuristid põlu alla, sest neile oli iseloomulik pideva hävitamise idee. Olid eeskujuks järgnevatele kirjandusvooludele, kuna formuleerisid esmakordselt ebatraditsioonilise poeetika põhimõtted ja kasutasid mitmesuguseid uusi põhimõtteid.
annaabi.ee 
