Relvakokkupõrked kestsid 2 kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi kuud, hukkus tuhandeid. järeleandmisi. Afganistani NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele sõda (1979- Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit 1989) USA, Pakistanilt, Hiinalt. USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. Suurbritannia, 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda Pakistan, polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Hiina
Demokraatlik Vabariik, kuid Prantsusmaa seda ei tunnustanud. Vietnam sai abi NSVL, Prantsusmaa sai abi USA-lt (kaotasid). Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik, mis oli kommunistliku korra järgi. Afganistani sõda 1979- 1989 NSVL, Afganistan, USA, Suurbritannia, Pakistan, Hiina. NSVL viis oma väed Afganistaani ning sõda algas. Sissid ak need kes võitlesid oma riigi valitsuse ja NSVL vastu said abi USAlt, Suurbritannialt, Pakistanilt ja Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Raudne eesriie- NL ja maad ei kehtinud sõna ega usuvabadus, kõike valitses riik. Liikumisvabadust ka piirati 19341990. Mitteühinemisliikumine- Mitteühinemisliikumine - on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on sõnastatud 1979. aasta Havanna
aastal otsustas ÜRO Peaassamblee, et Palestiinas tuleb rajada 2 riiki: juudi ja araabia riik. Algasid Araabia-Iisraeli sõjad, eriti ägedad lahingus toimusid Jeruusalemma ümbruses. 1949. moodustas Iisraeli pindala pisut üle kolmveerandi endisest Palestiinast. ÜRO korraldusel tehti vaherahu, kuid rahukonverents, mis oleks pidanud piirid paika panema, jäi ära. NSVL viis väed Afganistaani- Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, Pakistanilt, Hiinalt. NSVL ei saanud nende maid kõigele vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega aga kaugeltki veel lõppenud. Külmaks sõjaks nimetatakse - kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm
paljuski tundmatu sealse sissisõja taktika. Lisaks sellele oli kohaleviidud sõjatehnika, eriti soomukid ja tankid kergelt haavatavad. NLi sõdurid leidsid end tihti võitlemas kohalike elanike vastu, keda nad olid saadetud kaitsma. See tekitas kohalikes elanikes "vabastajate" vastu veelgi enam vaenulikkust ja sissivõitlejate read tugevnesid. 4 1980ndate keskpaigaks, kui Afganistani vastupanuliikumine sai juba abi ka USA-lt, Saudi-Araabialt ja Pakistanilt, muutus sõda NLile nii majanduslikult kui poliitiliselt üha kulukamaks. Sõja võitmine näis võimatu. Afganistani sõda kestis kümme aastat. Viinud oma väed 1979. a Afganistani, oli vahepeal vankuma löönud NL sunnitud väed 1989. a välja viima. ÜHINENUD RAHVASTE ORGANISATSIOON (ÜRO) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos 51.riigi poolt loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on
Võimud tegid küll ka mõningasi hukkus tuhandeid. järeleandmisi. Afganistani sõda NSVL, Detsembris viis NSVL oma väed Afganistani, sõda NSVL ei saanud nende maid kõigele (1979-1989) Afganistan, algas. Sissid said abi USAlt , Suurbritannialt, vaatamata. Sõda läks maksma 80 miljardit USA USA, Pakistanilt, Hiinalt. dollarit. NSVL süvenes majanduskriis. 1989 tõi Suurbritannia, NSVL oma väed sealt ära. Sõda polnud sellega Pakistan, Hiina aga kaugeltki veel lõppenud. Vietnami sõda USA, Vietnam, Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Vietnam vabanes Prantsuse kolonialistidest ja
annaabi.ee 
