Hiroshimale heidetud Little Boy'ga. · Pomm lööb platsi üdini puhtaks 14,9 ruutkilomeetril. · Inimkonna minemauhtumiseks läheb vaja 1 241 166 kõige võimsamat tuumapommi. · Kui sihtida ainult linnaelanikke ehk 50% Maa rahvastikust läheks vaja 99 293 pommi. · Maailmas on hetkel teadaolevalt 10 227 erinevat tuumarelva. · Venemaal 5192 · USA-l 4075 · Prantsusmaal 300 · Iisraelil 200 · Ühendkuningriigil 192 · Hiinal 176 · Indial 75 ja Pakistanil 15. · Inimkonna hetkega hävitamiseks oleks vaja 123,36 korda rohkem tuumapomme. · USA võimud on omaks võtnud 11 tuumapommi, mis ühel või teisel põhjusel külma sõja aegsetes õnnetusjuhtumites kaotsi läinud. · Venemaa oma tuumapommide kadumisest avalikult ei teata. · Keskkonnakaitseorganisatsioon Greenpeace loetles 1996. aastal kokku 51 tuumapommi, mis ookeanide põhjas vedelesid, neist 44 NSV Liidu ja seitse USA pärandina. · USA heitis Hiroshimale tuumapommi 6
protsessiõigus ei kehti (kas ei tule teisest ajaloolisest situatsioonist tuttav ette?) ning kõike seda justkui demokraatia ja ameerika rahva nimel. Kellelegi ei ole kasulik ka see islami radikaliseerumine, mis paratamatult jätkub ja kiireneb mujal maailmas, kuna USA on end vastandanud kogu sellele maailmavaatele. USA Kongressis Iraagi üle peetaval debatil üks kõneleja vastustas praegust poliitikat just selle põhjendusega: Iraak võib-olla saab endale tuumarelva mõne aja pärast, kuid Pakistanil on see juba, ning pole paremat viisi toimetada seda islamiradikaalide kätte kui demoniseerida kogu islamimaailma, mis tooks äärmuslased võimule ka mujal. Paar päeva hiljem toimunud valimised Pakistanis kinnitasid seda väidet. Ühe riigi, ühe isiku ründamine näitab vaid tervikpildi puudumist. Stabiilne maailm ei sünni selge ettekujutuseta. "Me ei suuda iial aidata üles ehitada stabiilset ja loovat maailma, kui me ei loo endale kõigepealt mingit ettekujutust, milline see peaks olema
Kliimamuutus toob endaga kaasa merepinna tõusu ning liustike sulamise Himaalajas, mis omakorda põhjustab mitmete taime- ja loomaliikide hävimise. Muutuv ilmastik mõjutab otseselt ka inimtegevust. Üleujutused ja põuaperioodid avaldavad otsest mõju põllumajandusele ning elanikkonna elukvaliteedile. Seetõttu pööratakse pakistanis suurt tähelepanu noorte haritusele keskkonnaprobleemide osas. [http://www.undp.org.pk/youth-and-the-environment.html] 1.2 Keskkond ja energeetika Pakistanil tuleb lahendada mitmeid keskkonna-alaseid probleeme, mis tulenevad ühelt poolt riigi rahvaarvu pidevast kasvust ja järjest süvenevast vaesusest ning teisalt riigi kiirest linnastumisest ja sellega kaasnevast elukeskkonna saastumisest. Riik teeb koostööd mitmete rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks UNDP. Koostööprogrammid õpetavad ja abistavad keskkonnaministeeriumil teha konstruktiivset koostööd kohalike omavalitsuste ja maaelu arengu komisjonidega
Mohammad Ali Jinnah ● üks riigi rajajatest; ● Pakistan (roheline lipp on islamiusuliste jaoks tunnustatud); Jawarharlal Nehru ● India esimene peaminister; ● India kuulus mitteühinemisliikumise riikide hulka; Indira Gandhi ● India juht (maailma II naispeaminister) 1984 ta tapeti ja tema järel oli juhiks tema poeg, kuni temagi tapeti jne; India kuulus külma sõja ajal mitteühinemisliikumise riikide hulka Indial ja Pakistanil on mõlemal tuumarelvad. (Sõda võib tekkida Mohammadi habemekarvast); HIINA RAHVAVABARIIK ● 1949 sai mandri-Hiinast kommunistlik riik; ● Hiina RV juhiks sai Mao Zedong; Hiina kampaaniad ● 1957– Las õitseda sada lille; Suur Hüpe 1958–1960 ● Hiina areneb 5 aastaga sama kiiresti kui muu maailm 10 aastaga; ● Põlluharimine ühendati metallurgiaga; ● Rauasulatamine; ● Suure Hüppe tagajärjed: ○ Näljahäda (hukkunuid 23–42 milj
annaabi.ee 
