Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP (Transmission Control Protocol). · 80-ndatel liitus ARPANET-iga tuhandeid teadusasutusi ja ülikoole.
Tüüpiline kohtvõrk põhineb leviedastuskandjal, kus võrgu kogu liiklus suundub kõigile jaamadele. Sel juhul kasutab üksik tööjaam ribalaiusest ära ainult murdosa. ATM põhineb ühendusega edastusel; siin suunatakse liiklus tõhusamalt õigele vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse ainult sellele vajaliku keskmise ribalaiuse. Levinud kiiretes pakettedastuse meetodites (X.25, Frame Relay, FDDI) võib üks suur pakett hõivata kogu ribalaiuse pikaks ajaks ja teised ühendused ei saa seda kasutada. ATM seevastu edastab väikesi konstantse pikkusega pakette, mida nimetatakse rakkudeks (cell). ATM oma 155 Mbit/s algkiirusega on tõhusam kui FDDI ja läbilaskevõimet saab tõsta gigabittideni välja. ATM-i teine oluline eelis on suvalist tüüpi andmete edastuse võime. Samas võrgus võib üheaegselt edastada teksti, andmeid, heli, pilti ja
vastuvõtjale. Peamiselt heliliikluses kasutatud aegmultipleksimine (TDM, time-division multiplexing) jaotab riba paremini ning eraldab ühe ühenduse kasutusse Lüüse (Gateway) kasutatakse 2 vrgu ühendamiseks ainult sellele vajaliku keskmise ribalaiuse. Levinud kiiretes pakettedastuse meetodites (X.25, Frame Relay, FDDI) võib üks suur pakett hõivata kogu ribalaiuse Sildu kasutatakse suurte võrkude segmenteerimiseks, et saavutada järgmisi eeliseid: pikaks ajaks ja teised ühendused ei saa seda kasutada. ATM seevastu edastab väikesi konstantse pikkusega pakette, mida nimetatakse rakkudeks (cell). ATM 1
on minimaalne ning vastupidi. Paketiedastamine järgmisesse võrgusõlme - aeg, mis kulub paketi lükkamiseks kanalisse, mis viib järgmisesse võrgusõlme. Kusjuures paketti ei lükata enne kanalisse kui terve pakett on võrgusõlme kohale jõudnud. Liikumine võrgusõlmede vahel aeg, mis kulub liikumiseks ühest võrgusõlmest teise. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga (queueing theory), mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm 1970 ALOHAnet satelliitvõrk Havail 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; NCP (esimene otspunktide vaheline protokoll); Esimene e-maili programm; ARPAnetis on 15 võrgusõlme 1974 Vint Cerf ja Robert E. Kahn töötavad välja arhitektuuri võrkude ühendamiseks (teisisõnu interneti arhitektuur)
sinna kanalisse läheb taktiga 10Mb/s sisse ja mitte rohkem. Kui meil oleks 20Mbit pakett ja kiirus oleks 10Mbit/s, se tähendab, et siis kuluks 2 sekundit, et pakett kanalisse saata. 4) Aeg, mis kulub võrgusõlmede vahel paketi liikumisele Lokaalvõrgu puhul võib selle enam-vähem nulliga võrdseks lugeda, aga satelliitside või kaudsidega puhul tuleb seda kindlasti arvestada. 11. Arvutivõrkude ja Interneti ajalugu 1961 Kleinrock tuli välja järjekorra teooriaga, mis oli pakettedastuse üks põhialuseid 1964 Barani pakettvahetuse teooria 1967 ARPAneti arendamise algus (ARPAnet on esimene pakettedastusvõrk ja interneti eelkäija) Ühendati Ameerika 4 suuremat ülikooli ning suured arvutid pandi omavahel suhtlema. 1969 Esimene APRAneti võrgusõlm hakkas tööle 1970 Esimene lokaalvõrgu katsetus ALOHAnet: raadiovõrk Havai saarte vahel 1972 ARPAneti avalik demonstratsioon; Esimene transpordikihi protokoll: NCP