Peategelasena tõusis esile kiri. Kirja omaniku tapja toimetas patulunastusena selle ka kohale. Kuna punavormis kirja edastaja oli kena mees ning kirja saaja ilus naine, siis loomulikult tõusis esile armuleek. Klišee, mida pärjas veel juhuslik fakt, et naise venna tapja oli veel ka naise pere kogemata küüditanud. Jäin mõtlema, kust nii palju paha ühele süütule näivale tegelaskujule peale sai määrida, küllap oli tugev mänedžeritöö. Klišeedest pakataval sõjafilmil ei puudunud ka kaasaskäivad kergemad möödapanekud. Sinimägede kaevikud olid kahtlaselt heas seisukorras arvestades tohutut raketirahe, mis oleks pidanud selle lööma mässavaks mereks. Lahing, kus vahetus vaatenurk saksa armeelt punaarmeele oli tegelikuses kordades võimsam ning Gulagi ähvardus tundus antud aja kontekstis kohatu, arvestades fakti, et sel ajal ei tuntud sunnitöölaagrit veel nimega Gulag. Need pisivead häirima ei jäänud, see eest jäi filmi
Indiviididele, keda märgitakse mingi pärisnimega, ei omistata ühtki omadust, v.a fakt, et nad sellele nimele reageerivad. Nimetused on samastajateks kutsutava märgiperekonna liikmed, millel on kaks allkategooriat: indikaatorid ja deskriptorid. - SÜMPTOMID Semiootikas vaadeldakse sümptomeid haiguse märkidena. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Sümptomite eripäraks on see, et nende märgitsetus on üldiselt adressandi jaoks erinevad. - SEMIOOSIS Semioosis ehk semioos on märgiprotsess. Peirce'i järgi on semioos triaadne protsess, potentsiaalselt lõputu interpretatsiooniahel. Sebeoki järgi on semioos samane eluprotsessiga. Semioos kui aktiivsuse liik on eriline selle poolest, et ta hõlmab alati kolme elementi, kuid on erilisem selle poolest, et
oma loomuomasest aeglusest, saati veel laiskusest, võitu saama. Kuid tänapäeval kiputakse laps välja viskama koos pesuveega, sest laiskuse ja sihitu uimerdamise kõrval on ometi olemas ka teistsugust aeglust: süvenemisaeglust, settida laskmise aeglust või näiteks kirjanduslikku aeglust, mida on kunagi maininud hea kolleeg Jan Kaus. Ta läks isegi nii kaugele, et nimetas tänapäeva kiirusest pakataval ajastul kirjandust ruumiks, kus kehtib teistsugune aeg. Säärane aeg, millesse minemine eeldab meilt ümbritseva maailma rütmi maharaputamist ja aegluse maailma sisenemist, aegluse avastamist. Aegluse avastamine on muidugi väga hästi ja poeetiliselt valitud fraas ning Kaus osutab sellega kvalitatiivselt teistsuguse valiku võimalikkusele. Ja see on väga hea, et ta seda teeb, sest tõesti kui kiirus on vaid miski, mis
arstiteaduslikud kaastähendused. Sümptomite eripära, et nende märgitsetus (denotata) on üldiselt adressandi (so patsiendi -- "subjektiivsed sümptomid"( ja adressaadi (so arsti --"obj. sümptomid") jaoks erinevad. Semiootika algselt, kui üks kolmest kreeka meditsiini harust. Sümptomid üks esimesi identifitseeritud märkide seas. Sümptom muutub märgiks ainult siis, kui see kuulub kliinilise diskursuse konteksti. Sümptom ei pea viitama haigusele, ka tervisest pakataval inimesel on sümptomid. Esinevad nii paradigmaatilistes süsteemides kui süntagmaatilistes ahelates (aktuaalne süntagma -- kimp sümptomeid, mida esitatakse üheaegsele nt inimkeha erinevates ja temporaalne -- samast allikast, kuid ajateljel kehtestatud järjestikuste intervallidega sissejuhitud informatsioon (loomaaedades ekskremendi auditiivne kontroll)). 12. SEMIOOSIS -märgitoime Peirce'i termin - looduses esineb eriline aktiivsuse vorm, semioos. Semioos kui