kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses. Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisuka muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida rohkem läheb aeg edasi, seda enam vajavad inimsed võimalusi mõtisklemiseks ja unistamiseks, et vabaneda mõneks viivuks igapäevasest töörutiinist
tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul. Eriti talvisel perioodil kui tegeleti käsitööga. Pereväliselt harrastati ka ühistöödel, ühiskogunemistel, ketrustoad mõisas, mõisa rehetöö, ühiskarjatamised, sepapajad, veskid, kõrtsid. Koolimajades, kus õpilased ööbisid jutustati jutte ajaviiteks. Läbii aegade on peetud headeks jutustajateks inimesi, kes lävivad pajudega, näiteks külakaupmehed, rändkäsitöölised, kõrtsmikud. Rahvajutud jaotuvad: · muinasjutud · muistendid · naljandid · pajatused · RAHVALAUL rahvatants, rahvalaul, pillilugu, rahvajutt. Eesti rahvalaul jaguneb kaheks: 1) regivärsiline rahvalaul e regilaul vanust hinnatakse üle 2000 a. Arvatakse, et alguse saanud itkust (kurbuse väljendamine), loitsudest (soov, palve, sajatus). Enamasti naistelaul. Algselt oli igal laulul oma
Ta oli lühikest kasvu mees, paks, täitsa kiilaspäine, must habe peaaegu vööni; ja ühes temaga väljusid kaks koera. ,,Kuu, milline kuu!" ütles ta üles vaadates. Oli juba kesköö. Paremal pool paistis kogu küla, pikk tanum venis viie versta kaugusele. Kõik oli vajunud vaiksesse, sügavasse unne; ei liikumist ega häält, ei usukski, et looduses võib olla nii vaikne. Kui kuuvalgel ööl näed laia külatanumat onnide, kuhjade, magavate pajudega, siis tekib hinges vaikus; ses rahus, peitunud öistesse varjudesse oma tööst, hoolest ja murest, on see tanum vagune, nukker, kaunis, ja näib, et kurjust pole enam maa peal ning kõik on hästi. Vasakul algas küla ääres väli; ta oli kaugele näha, kuni taevarannani, ja kogu sellel kuuvalgusse uputatud väljaavarusel polnud samuti mitte mingit liikumist ega häält. ,,Nõndaks see on," kordas Ivan Ivanõts. ,,Aga kas see, et me elame linna läpasuses ja
Üldareaal Põhja-Euraasia. Võrsed noorelt viltkarvased, vanemad kastanpruunid, paljad. Pungad võrsele hoiduvad, valgekarvased. Lehed piklikmunajad kuni süstjad, kuni5 cm pikad, ja kuni 1,5 cm laiad, terveservalised, mõlemalt küljelt valgeviltjad. Leheroots kuni 5 mm pikk. Abilehed väikesed, sirpjad, esinevad harva. Õitseb mai lõpp, juuni algus. Ka õied valgete karvadega kaetud. Majanduslikku ja haljastuslikku tähtsust peaaegu pole, hübridiseerub teiste pajudega üsna harva. Kahevärvine paju (Salix phylicifolia L.) 2-3 m kõrgunse püstise põõsana kasvab see pajuliik meil üsna sagedasti soostunud ja soistel niitudel, jõgede ja kraavide kallastel, sagedamini Lääne-Eestis, olles oma areaali lõunapiiril. Üldlevik kontinentaalne Euraasia. Võrsed kollakas- kuni punakaspruunid, paljad, läikivad. Pungad pruunid, piklikud, üksikute karvadega. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, kuni 7 cm pikad ja kuni 3,5 cm laiad, pealt
366 tasa sisse ja hõikasin äkki nii valjusti kui jaksasin. Ta ei liikunudki! Oo, Huck, ma hakkasin valjusti nutma,, võtsin ta käte vahele ja ütlesin: «Oh sind vaest väetikest! Andku issanda jumala arm andeks vaesele vanale Jimile, sest ta ise ei suuda endale eluilmaski andeks anda!» Oo, ta oli haigusest täitsa kurt ja tumm, Huck, täitsa kurt ja tumm -- ja mina olin tema vastu nii paha!» 24. PEATÜKK Järgmisel päeval jäime õhtu eel jälle peatuma väikese pajudega kaetud saare varju peaaegu keset jõge. Kummalgi kaldal oli küla ning hertsog ja kuningas hakkasid nõu pidama, kuidas neid külasid pügada. Jim rääkis hertsogiga ja ütles, et loodetavasti kestab see ainult mõned tunnid, kuna tal oli kangesti tüütav ja igav päev otsa nööriga kinni seotult vigvamis lamada. Kui me ta üksi jätsime, pidime ta ju kinni siduma, sest kui keegi oleks juhtunud teda nägema
annaabi.ee 
