Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paisuvale" - 4 õppematerjali

TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE
8
docx

TEENINDUSE LIIGID JA JOOKIDE SERVEERIMINE

Ole alati puhas, korrektne ja diplomaatiline Kui tellitakse mitut liiki jooke, valmistage kokteilid alati kõige viimasena, et neid saaks värskena serveerida, siis " kui nad veel naeratavad sulle ". Ärge unustage, et kokteil on segu, mis laguneb kaua seistes koost. Kui sampanja või vahuveini on hästi jahutatud, tuleb pudeleid väga hoolikalt käsitleda: külm muudab klaasi rabedaks ja vähendab selle võimet sisu paisuvale survele vastu seista. Sampanjat või teisi vahuveine sisaldavad pudelid tuleb hoida küljeli-asendis; seistes püstiasendis lühikest/pikka aega, muutuvad korgid kuivaks ja gaas kaldub eralduma. On kohatu ja ohtlik lasta sampusepudelikorgil õhku lennata. Kuidas avada sampanja pudelit? Eemaldage traatvõre ja foolium, mis katab iga sampanjapudeli korki. Rätiku abil hoitakse tugevalt ühe käega korgist ja teise käega keeratakse aeglaselt pudelit. Kui

Majandus → Teenindus
66 allalaadimist
Pärm
43
pdf

Pärm

kalgenduvad valkained, mis moodustavad toote skeleti. Samaaegselt algab tärklise paisumine ja hiljem kliisterdumine (80°C). Tärklise soojenemisel tungib vesi tärklisetera koorest läbi ja purustab selle, suureneb tärklisetera seesmine surve, põhjuseks tärklisetera sisemusse suurem vee juurdevool. Kliisterdumisega käib kaasas osaline hüdrolüüs, tekib tärklis ja dekstriin. Valgu kalgendumisel eraldub osa vett. See vesi läheb nüüd üle paisuvale ja kliisterduvale tärklisele. Kuna taignas on vett tunduvalt vähem kui tärklis vajab täielikuks kliisterdumiseks, kliisterdub taignas olev tärklis osaliselt. Sellega ongi seletatav toote sisu valge värvus ja kuivus. 30 Koorukese moodustumine Esmalt moodustab kalgendunud valk toote pinnal elastse kile, mis pikkamisi kõveneb ning muutub kõvaks koorikuks. Temperatuuri tõusmisel üle 140°C algab esialgne

Toit → Toitumisõpetus
60 allalaadimist
Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 - 1991
7
docx

Tartu Ülikooli Raamatukogu aastatel 1918 - 1991

Keelustatud teoste sedelid tuli kataloogidest eraldada ja moodustada neist erikataloogid. Erifond muudkui paisus ja tööl ei paistnud lõppu. Raamatuid võeti erifondi aktideta, seega puudavad andmed, palju ja mida võeti. 1946.a juunis määrati spetsfondi juhtima M. Sõstsikov. Ta alustas energiliselt tegevust. Algas ulatuslik raamatute eraldamine erifondi, kõigepealt salajaste käskirjade ja nimestike alusel, aga ka Sõstsikovi oma suva järgi. Kiiresti paisuvale salafondile ei piisanud ammu juba ühest ruumist raamatukoguhoone alumisel korrusel. Vaja oli suuremat ja võimalikult varjatumat asukohta. Sõstsikov leidis selleks sobiva olevat hoone vanema osa IV ja V korruse, kus seni hoiti ,,TÜ Toimetusi" , dublette ja töötlemata kirjandust. Saadi laoruumid Tiigi tn. Ühiselamusse, kus polnud sugugi turvaline, sest kord murti sinna sisse ja vandaalitseti raamatutega, kord aga sadas vesi raamatutele veevärgi rikke tõttu.

Muu → Ainetöö
9 allalaadimist
Lahmuse Mõis
23
docx

Lahmuse Mõis

kahekorruseliseks, valmis Berend Johan von Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837­1838. See on tüüpiline 19. sajandi keskpaiga härrastemaja. Küllalt ilmetu peahoone tõstab esile maitsekalt kujundatud kõrvalhoonete ansambel (vt 1. stendi), eriti arhitektuuriliselt silmapaistev aastatel 1846­1847 uhkete kaaristutega maakivist ait ja talltõllakuur. Vaade härrastemajast avaneb mõisasüdame kohal maaliliseks veskijärveks paisuvale Lõhavere ojale ja teisel pool järve jätkuvasse parki. Mõisat ümbritsev park rajati 1850. aastatel, kui mõis kuulus Rathlefidele. Hiljem on parki täiendatud. Park on segastiilis. Von Bockid 16.18. sajandil EAA, f. 1674, n. 2, s. 34 Von Bockide vapp Lahmuse mõis püsis von Bockide valduses 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani (1758), välja arvatud sõdade ajal 17. sajandi algul ja reduktsiooni e

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun