ujuda mitmetest madalatest astmetest koosnevast trepistikust, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, mis segaks nende teekonna jätkamist tõkketagusel vooluveekogul. [4] Jõeelupaikade looduslikkuse taastamiseks rajatakse paisudele kalapääse, taastatakse vanajõgesid ja lõheliste koelmualadeks olevaid kärestikke ning eemaldatakse tarbetuid paise ja paisuvaresid. Lõhepopulatsiooni suurendamiseks on rajatud Eestis mitmetes kohtades kalapääse ehk treppe. 2015. aastal rajati Vaskjala veehoidlas kalatrepp, et lõhelised ja teised kalaliigid pääseksid vabalt liikuma. Kalatreppe rajatakse selleks, et parandada nende rändetingimusi. Eesti algupärased lõhepopulatsioonid on olulised kogu Läänemere loodusliku lõhe
O S C - is t VT 1 R8 R 11 balanss-segusti paisudele ja R2 R9 ( k o lle k t o r ) C6 VT 4 neel R4 p a is lä t e
ehk ei leidu plastilisi kohalikke materjale (nagu ka ekraaniga paisud). Tumm tehakse vettpidavast plastilisest materjalist, ülaosas paksusega vähemalt 0,8 m ja all vähemalt 0,1H ehk 1/10 survekõrgust. •Diafragmaga pinnasepaisud rajatakse samuti vett läbilaskva paisukeha materjali korral. Diafragma ise tehakse kas betoonist, raudbetoonist või bituumenmastiksist. Paksus analoogne ekraaniga paisudele. •Nii tuuma kui ka diafragmaga paisude korral võib vesi olla mõlemas bjeffis. Diafragma puudused on samad, mis jäigal ekraanil. Analoogselt ekraanile süvendatakse tuum ja diafragma aluspinnasesse kuni 1 m. B. Pinnasepaisud vett läbilaskvatel aluspinnastel. •Vett läbilaskvatel aluspinnastel asuvates pinnasepaisudel lisandub filtratsioonile läbi paisukeha ka läbi aluspinnase. Viimase vähendamiseks
4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades; 5) kaevandustes ohtlike kemikaalide käitlemisele, välja arvatud keemilised ja termilised töötlemistoimingud ja protsessid, ning nendega kaasnevale ohtlike kemikaalide hoiustamisele; 6) maavarade uurimisele ja kaevandamisele avamerel; 7) prügilatele, välja arvatud töötlemisjäätmete ladestuskohad, sealhulgas nende valltiikidele ja -paisudele, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 7. Pädev riigiasutus (1) [Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] (2) Terviseamet on pädev riigiasutus, kelle ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) koguda ja hallata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta;
4) väljaspool käitist toimuvale ohtlike kemikaalide transpordile torujuhtmeid pidi, kaasa arvatud pumbajaamades; 5) kaevandustes ohtlike kemikaalide käitlemisele, välja arvatud keemilised ja termilised töötlemistoimingud ja protsessid, ning nendega kaasnevale ohtlike kemikaalide hoiustamisele; 6) maavarade uurimisele ja kaevandamisele avamerel; 7) prügilatele, välja arvatud töötlemisjäätmete ladestuskohad, sealhulgas nende valltiikidele ja -paisudele, mis sisaldavad ohtlikke kemikaale. [RT I, 30.12.2010, 1 - jõust. 01.01.2011] § 7. Pädev riigiasutus (1) [Kehtetu - RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] (2) Terviseamet on pädev riigiasutus, kelle ülesanded käesoleva seaduse kohaselt on: [RT I 2009, 49, 331 - jõust. 01.01.2010] 1) koguda ja hallata käesoleva seaduse alusel esitatud teavet Eestisse sissetoodud või Eestis toodetud kemikaalide kohta;