Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paistmist" - 5 õppematerjali

Namibi kõrb
10
doc

Namibi kõrb

(8) 2. Pinnamood 2.1 Namibi kõrbes põhjaosas on liiva-, lõunaosas kaljukõrb. Mõned liivaluited ulatuvad 244 meetri kõrgusele.Põhjaosas lähevad aga liivaluited üle kruusaks. Seal asuvad ka mõned üksidkud mäed. Pinnamood on muutuv, sest liivaluited kujunevad mingi ajajooksul ümber. (4,6.) 2.2 Maavärinaid ja vulkaanipurskeid ei esine. (5.) 3.Kliima 3.1 Kui liivaluited tuulte mõjul muutuvad kas siis kõrgemaks või just madalamaks, siis see mõjutab päikese valguse paistmist mingile paigale. Kuna seal on ka mõned üksikud mäed, siis need ei lase teiselt poolt mandrit tulevaid sademeid ja tuuli läbi. Ja lõunaosas paiknev Oranje jõgi mõjutab ka mingil määral sademete hulka. (4.) 3.2 Suvel on Namibi kõrbes umbes 13-15 kraadi ja talvel 15-20 kraadi. Sademeid langeb seal väga vähe ja enamasti talve kuudel. Namibi kõrb asub troopika kliimavöötmes. Seal on troopiline õhumass, millega kaasnevad soojus ja kuumus. Ja tänu troopilisele õhumassile ei

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Kalevala sisu
6
doc

Kalevala sisu

Kalevala sisu 1.­2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee  emaks. Part teeb pesa ja muneb vee­ema põlvele. Munad veerevad pesast,  purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee­emast. Sampsa  Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad  takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme.  Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.­4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab  Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele  naiseks.Aino uputab enda. 5.­7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks  muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Meedia - inimeste mõjutaja
3
docx

Meedia - inimeste mõjutaja

edasi ei anna enam areneda. Henry Thoreau tegi päris tabava tähelepaneku inimese võimete kohta õppida ja kasvada: ,,Iga põlvkond naerab vana moe üle, kuid kultustab uut." Ja meedia soodustab seda arengut, et mis täna on uus, on homme iganenud ja ülehomme unustatud. Kuna tänapäeval loetakse meedia alla internetti, raadiot, televisiooni ja ajakirjandust mis alati teab kõigest ja kõigist, on loomulik, et tagasihoidlikumad meist üritavad vältida silma paistmist ja sulanduvad n.ö. halli massi sekka. Ja siis seal peidus olles kuuleme ja näeme me teiste poolt tehtud lollusi, millega nad üritavad silma paista. Eriti kurb on , kui üks pisike hall hiireke tahab mingi samasuguse lollusega enda elujärge parandada. Või lõpetada. Väga kurvaks näiteks on hiljuti toimunud tulistamine Soomes, Jokela koolis. Ameerikas juhtub selliseid asju piisavalt tihti, et too noormees sai nii palju innustust, et minna teisi ilma selge põhjuseta tapma

Kirjandus → Kirjandus
722 allalaadimist
Arvuti ergonoomia praktikum
15
pdf

Arvuti ergonoomia praktikum

Missugused nõuded esitatakse monitorile (kaugus, vaatenurk jne)? V: Optimaalne kaugus 60-70 cm; Vaatenurga äärmine serv vähemalt 45 kraadise nurga all ja otse peab olema - +-10 kraadi. Kas need nõuded on täidetud? V: Jah 13. Missugused nõuded esitatakse kuvari ekraanile (peegeldus, virvendus,loetavus jne)? V: Kuvar peab vastama vähemalt TCO92 ja TCO95 Vähendada kardinatega päikese nõuetele; Valgus ei tohi paista otse ekraanile, et tekiks paistmist otse ekraanile. ebameeldiv peegeldus. 6 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kas need nõuded on täidetud? V:Ei 14. Kirjelda klaviatuuri (reguleeritavus, klahvide värvus, klahvide loetavus, ega ei peegelda)? V:Nurk reguleeritav, Klahvid on musta värvi, sümbolid peal valged(loetav), Ei peegelda.

Muu → Töökeskkond
154 allalaadimist
ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES
130
pdf

ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES

Peale veetaseme alla laskmist võisid rabas puude kasvutingimused järk-järgult paranema hakata ja selle tõttu ka uued puud kasvama võrsuda, mida on näha ka jooniselt (vaata Tabel 4), et enamus (42,86%) puid pärineb 51- 100 aasta tagusest ajast. Arvestades Selisoos tehtud kuivendussüsteeme ja turbakaevandamisi ning Eesti ja Balti elektrijaamade kaugemal paiknemist, siis võib see mõneti segada aluselise saaste mõju selget välja paistmist. Joonisel 20 on küll näha, et aluselise saaste kõrgperioodil on puude juurdekasv mõneti suurenenud, kuid seda siiski väga väikesel määral. Keskmise aastase juurdekasvu põhjal saab väita, et 51-100 aastaste puude keskmine kasv (0,55 mm) on olnud vähesel määral suurem kui üle 100 aastastel puudel (0,48 mm). Seevastu ühe alla 50 aastase puu aastane juurdekasvu keskmine (0,98 mm) oli üle poole võrra suurem kui seda üle 100 aastastel puudel.

Loodus → Loodus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun