Lapsepõlv ja õpingud, Isa õpetas väga varakult kompositsioonitehnika põhialuseid. kontsertreisid Kirjutas muusikat, esines Pariisis, Londonis, Viinis ja Itaalias (1763- 1773) Tööaastad, 1769. aastal- asekontsertmeister. Salzburg (1773-1781). Viin (1781- loominguperioodid 1791) Isiklik elu Reisis väiksena ringi, oli tihti haige, koolis ei käinud, esines palju. Muusikalised Johann Christian Bach, Sammartini, Paisiello, Giovanni Battista eeskujud ja mõjutajad Martini, Haydn. Looming (žanrid ja Oratoorium „Loomine,“ „Aastaajad.“ näited) Missad. Intermeedium „Apollo ja Hyacinthus.“ Motetid. Ooperid „Figaro pulm,“ „Võluflööt,“ „Don Giovanni.“ Sümfoonia- g-moll, a-duur , „Pariisi sümfoonia .“ Laulumäng „Haaremi rööv,“ „Teatri direktor.“ Loomingu Mänguline ja pulbitsev
Alates aastast 1997 töötab ta Estonias ka näitejuhina. Alfred Doolittle, Eliza Doolittle'i isa-Mart Laur Mart Laur on lõpetanud Eesti Riikliku Konservatooriumi laulmise erialal. M.Laur on olnud koorilaulja Rahvusooper "Estonia" ooperikooris ja RAM-is. Tema rolle: Sarastro (Mozarti "Võluflööt"), Dulcamara (Donizetti "Armujook"), 11 Uberto (Pergolesi "Teenija-käskijanna"), Colline (Puccini "Boheem"), Bartolo (Paisiello "Sevilla habemeajaja"), Bartolo (Mozarti "Figaro pulm"), Basilio (Rossini "Sevilla habemeajaja") jne. 12 Põgusal Leedist nii möödnund kui tulevatsel aegadel Edrik Kerge paarisõnaga eellugu 2008.aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva leedi" esietenudsel : Peaaegu nelikümmend viis aastat tagasi, kui 1963ndal aastal "Minu veetlev leedi"
) Giovanni Battista Pergolesi (ühtlasi pani aluse koomilisele ooperile, intermezzo ,,Teenija-käskijanna") III periood 1740-1770 eelklassitsistlik e. Metastasio-ooper Jasse, Johann Christian Bach (nn. Milano või Londoni Bach), Christoph Willibald Gluck. Vormid muutuvad paindlikumaks; Hasse taipas nagu Händelgi, et da-capo-aaria võib hakata takistama draama arengut. IV periood 1770-1800 Piccinni Haydn Salieri Mozart Paisiello Gluck (1779 viimane ooper) Cimarosa Juba 18. sajandi keskpaigas võis opera seria's märgata itaalia ja prantsuse ooperi lähenemist: opera seria's hakatakse kasutama rohkem koore ja accompagnato-retsitatiivi (Händelil muutus accompagnato-retsitatiiv oluliseks juba 1720. aastatel, näit. "Julius Caesar"). Samuti tugevneb koomilise ooperi (opera buffa) mõju tõsisele ooperile: kiirem arengutempo, finaalid muutuvad järjest
Eriti tähtsal kohal on sellised finaalid Mozarti opera buffades. Itaalia koomiline ooper, eriti intermezzo ja seejärel opera buffa, levis tänu itaalia ooperitruppidele kiiresti kogu Euroopas. Järgmised olulised uuendused opera buffas tegi Mozart, tuues sellesse zanrisse ka opera seriale iseloomulikke tegelasi (näit. Krahv ja Krahvinna ,,Figaro pulmas") ja väljendusviisi. Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile:
annaabi.ee 
