Kinnituskoht: 2.-4. Varba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab varbaid Lühike suurvarba sirutaja EHK m extensor hallucis brevis Alguskoht : sirutajahoideside , kandluu Kinnituskoht: suurvarba selgmine aponeuroos Funktsioon: sirutab suurvarvast Suurvarba eemaldaja EHK m abductor halluces Alguskoht : kandluu mediaalselt Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks mediaalselt , mediaalne seesamluu Funktsioon: eemaldab suurvarvast , osaleb ka suurvarba painutamises Lühike suurvarba painutaja EHK m flexor halluces Alguskoht : mediaalne talbluu Kinnituskoht: suurvarba proksimaalne faalanks , mediaalne seesamluu Funktsioon: painutab suurvarvast Suurvarba lähendaja EHK m adductor halluces Alguskoht : põikipea : kuupluu , lateraalne talbluu ,Ristipea : 3-5 metatarsaalluu pea Kinnituskoht: lateraalne seesamluu Funktsioon: lähendab suurvarvast keskjoonele Lühike varvaste painutaja EHK m flexor digitorum brevis Alguskoht : kandluu alumine pind
algab õlavarreluu tagumise pinna ülaosalt, mediaalne pea algab õlavarreluu tagumiselt pinnalt, külgmisest peast madalamalt. Kinnitub – küünarnukile. Funtsioon – sirutab küünarvart, tõmbab õlavart taha. 9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealis. Kinnitub – kodarluu keskosale. Funktsioon – proneerib küünarvart ja osaleb küünarvarre painutamises. 10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – teise kämblaluu põhimikule. Funktsioon – painutab ja eemaldab käelaba. 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab – õlavarreluu mediaalne põndapealiselt. Kinnitub – kulgeb pihule, kus divergeerub pihuaponeuroosiks.
Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale . Hambaid räsatakse vaheldumisi ühele ja teisele poole sae korpuse tasapinda . Räsa suurus sõltub : Saetavast materjalist - pehmetel puuliikidel suurem, kõvadel puuliikidel väiksem . Saetava materjali niiskusest – niiskemal puidul suurem, kuivemal puidul väiksem . Höövelhammastega saed : Kasutatakse piki ja ristikiudu saagimiseks
täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed, hulka kuuluvad: - sammumisrefleks
flexor carpi Õlavarreluu II kämblaluu Painutab kätt, brachioradialis lateraalselt alumine ots küünarvart, radialis mediaalne koos põndapealisest osaleb tema põndapealis samanimelise kõrgemal painutamises sirutajaga, eemaldab seda Pikk pihulihas Küünarmine randmepainutaja
kui täiskasvanutel IMIKU MOTOORSED TEGEVUSED · Imiku motoorse aktiivsuse esimestel elunädalatel moodustavad elementaarsed motoorsed refleksid: - toitumisrefleks - silmade pilgutamisrefleks vastusena valgusärritusele - haaramisrefleks, mis seisneb sõrmede kõverdamises vastusena peopesa ärritamisele - ehmumisrefleks, mille kutsub esile tugev heli ning millele imik reageerib jäsemete ja keha painutamisega - Moro refleks, mis seisneb jäsemete painutamises kaelapiirkonna äkilise liikumise korral · Umbes 3. elukuul ilmnevad imikul lisaks elementaarsetele motoorsetele refleksidele ka asendirefleksid ja lokomotoorsed refleksid · Asendirefleksid on seotud pea ja kehaasendite säilitamisega (näit. püstumisrefleks) ning on aluseks sihtmotoorse tegevuse ilmnemisele, kindlustades vajaliku lihastoonuse ja kehaasendi · Lokomotoorsete reflekside, mille aluseks on põhiliselt seljaaju närvikeskuste vahelised seosed,
annaabi.ee 
