tükeldamiseks (tooriku jaotamine), väljalõikamine (kinnise kontuuriga tooriku eraldamine), -puhastamine (servade korrastamine ja täpsus) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimiseoperatsioon, kus tasapinnaline toorik deformeeritakse ruumiliseks õõneskehaks. Sügavtõmbamisel tõmmatakse toorik matriitsi avasse templiga. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine. Painutamine paindenurga säilimisega saab võimalikuks tänu plastsetele deformatsioonidele paindekohas. Vormimine venitamisega seisneb tooriku vormimises vormimistemplil ehk pakul. Sellega tekitatakse toorikus voolavuspiiri ületavad tõmbepinged, mis põhjustavad jäävaid tõmbe deformatsioone. 3.Elektroodkeevituse meetodi üldkirjeldus. Selle keevitusmeetodi eelised ja puudused teiste keevitusmeetoditega võrreldes. Elektroodkeevitamine kuulub ilma kaitsegaasita kaarkeevitumeetodite rühma.
ning täpsuse suurendamiseks. Sele 2.13. Poldi külmvormstantsimine järgneva keermerullimisega Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügav- tõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nurkade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Painutamine paindenurga säilumisega saab võimalikuks tänu plastsetele -7- deformatsioonidele paindekohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud pragude tekkimise võimalusega paindekoha välimiseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius sõltub lehtmaterjali paksusest so. Sele 2.15. Painutamine (a) ja painutatud stantsised (b) Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, kus tasapinnaline toorik
surumisega selle pinnale. Suure raadiusega paunde saamiseks kasutatakse painutamist venitamisega. Sisuliselt toimub tooriku tõmbamine vormimistemplile (matriitsile) toorikumetalli voolavuspiiri ülevate tõmbepingete moodustumisega, kusjuuresjäävad deformatsioonid on väikesed tavaliselt kuni 2%. Plastsete deformatsioni tekitamisega paindekohas vähenevad märgatavalt elastse järelmõjuga seotud probleemid paindenurga suurenemine peale deformeeriva jõu eemaldamist. 25.Materjali valiku põhimõtted. Tehnomaterjalide valikul on esmatähtis teadmine ja arusaamine: 1)mis materjalid on kättesaadavad 2)Millised töötlemismeetodid on nende materjalide vormimiseks sobivad ja kättedaasavad ning kuidas nad mõjutavad materjalise omadusi 3)milline on materjalide suhteline hind Põhiliselt on kaks juhtu,mil materjalide valik on eriti oluline: 1)uute toote loomisel 2)olemasoleva toote parendamisel.
Instrumendile jääb jääv deformatsioon, kui ületatakse elastsuspiir. Varda ülemised kihid venivad välja, alumised aga surutakse kokku. Mõlema kihi vahel paikneb neutraalne kiht, mille pikkus ei muutu- see kiht kõverdub Paindemomendi mõjul kiud ühel pool neutraalkihti pikenevad ja teisel pool lühenevad. Sellega seoses ristlõiked pöörduvad üksteise suhtes ümber nulljoone ja varda telg kõverdub. Vaadeldava paindedeformatsiooni mõõduks võtame paindenurga Ψy - varda otspindade vastastikuse pöördenurga (radiaanmõõdus) (skeem e) Paindedeformatsiooni intensiivsus ehk paindeprinkus vaadeldava lõike vahetus läheduses: Väändedeformatsioon Lõikedeformatsioon 9. Varda telje siirded: a. Siire telje sihis - Teljesihilisi siirdeid põhjustab ainult pikijõud. Suvalise punkti siire u(x) võrdub toe ja vaadeldava punkti vahelise varda lõigu pikkuse muuduga: valem lk 18
korpused jms.) Sele 2.14. Lehtstantsimise eraldusoperatsioonid Lehtstantsimise vormimisoperatsioonide hulka kuuluvad painutamine, sügavtõmbamine, ahendamine, avardamine, vormimine venitamisega, reljeefstantsimine jt. operatsioonid. Painutamine on tooriku osade vaheliste nur- kade moodustamine või muutmine (sele 2.15). Sele 2.16. Sügavtõmbamine Painutamine paindenurga säilumisega saab võima- likuks tänu plastsetele deformatsioonidele painde- kohas. Minimaalne painderaadius rmin on piiratud Ahendamine on vormimisoperatsioon õõnes- pragude tekkimise võimalusega paindekoha väli- keha kohalikuks ahendamiseks. Tavaliselt ahenda- miseks materjalikihis. Minimaalne painderaadius takse õõneskeha otsa (sele 2.18). Avardamine on sõltub lehtmaterjali paksusest so
annaabi.ee 
