Arvutatud mooduli väärtus asendatakse lähima väärtusega standardreast Pärast seda määratakse hammasrataste läbimõõdud, selgitatakse toorikute sobivus ja arvutatakse hambumisjõud. Hammasrataste läbimõõdud planetaarülekandes Hammasrataste toorikute sobivus planetaarülekandes Et termotöötlusega saada arvutamisel eeldatud hammasrataste mehaanilisi omadusi, ei tohi toorikud olla lubatust suuremad. Ringjõud Seejärel kontrollitakse painde- ja kontaktpingeid. Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid, valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria
tsoonis Hd Rh2 = 0,5tl0fv; 3.tsoonis Hd Rh3 = atfv, kus f - müüritise arvutustugevus; fv - müüritise nihketugevus. 8.3.2. Armeeritud sillused. Koormus sillustalale sõltub koormuse rakenduspunkti ja sillustala pealispinna vahekaugusest. Kui koormuse kaugus sillusest (h) on suurem kui ava laius silluse all (l), siis on tegemist mittekandva sillusega. Vastasel juhul on sillus kandev ning see tuleb kontrollida paindele ja põikjõule. Paindekontroll: MSd MRd = Asfykz /s , sisejõuõlg z = d(1 0,5AsfykM / tdfks) 0,95d , kus fk on müürituse tugevus horisontaalsuunas või fk = fck (täitebetooni normsurvetugevus), sellisel juhul tuleb paksusena t vaadelda ainult täitebetooni paksust. Tuleks kontrollida ka silluse ülearmeerimist betooninormidele. Põikjõukontroll : VSd VRd = VRd1 + VRd2 , kus VRd1 = fvkbd /M ja VRd2 = 0,9d(Aswfyk / ss)*(1 + cot )sin. d - elemendi arvutuskõrgus;
Surve ja paindega koormatud posti jala puhul kantakse survejõud vundamendile alusplaadi kaudu, paindemomendist tingitud tõmbejõud aga võetakse vastu ankrupoltidega. Surve ja paindega koormatud postijala puhul tuleb kontrollida o postijala alusplaadi tugevust vundamendi reaktsioonist tingitud painde suhtes; o ankrupoltide kandevõimet; o alusplaadi tugevust ankrupoltide tõmbejõust tingitud painde suhtes; o posti ja alusplaadi vahelist keevisõmblust. 9.3.4.1 Alusplaadi paindekontroll vundamendi survetsooni reaktsioonist Lähtutakse koormuskombinatsioonist, mis tekitab alusplaadi alla suurima survejõu. Tavaliselt on selleks kombinatsioon, kus postis mõjub maksimaalne pikijõud ja sellele vastava koormuskombinatsiooni suurim võimalik paindemoment. Arvutuskäik on järgmine: 1) leitakse moment ankrupoltide telje suhtes M a = N Ed a + M Ed , (9.6)
arvesse võtta paari sissetöötuvust, tiguvõlli jäikust ning koormuse muutumisastet. Lubatavad pinged [H] on leitavad teatmekirjandusest libisemiskiirust ja tigupaari materjale arvestades. Telgede vahe projektarvutusel saab leida lihtsustatud valemiga KT2 a w 610 3 . [ H ]2 18.4. Tiguratta hammaste paindekontroll. Hammaste paindetugevust kontrollitakse samade meetoditega, millega ka hammasrattaid. Arvutusvalemi saab esitada kujul KFt 2 F YFt [ F ] , b2 m kus YFt – hamba kuju arvestav tegur. Lubatud paindepinge [F] määratakse, lähtudes ülekande koormusreziimist, materjali tõmbetugevusest ja voolavuspiirist. Täpsemates arvutustes ka hammaste lõikamise
annaabi.ee 
