Pessimism, armastus ja lootus Juhan Liivi isamaaluules Kui teised ärkamisaja luuletajad kirjutasid isamaaluules romantilisest ülevusest ja ilustavatest fantaasiapiltidest, siis Juhan Liiv kirjeldas suuri hädasid ja painavaid probleeme. Enamus isamaalisi luuletusi oli kirjutatud pessimistliku alatooniga. Must lagi on meie toal Must lagi on meie toal, on must ja suitsuga, sääl ämblikuvõrku, sääl nõge, on ritsikaid, prussakaid ka. Mis tema kõik kuulnud, näinud, ei suuda ütelda, - kuis valu viskab varju, kuis muudab näo ta! Näind palju pisaraid, nuttu, ja palju riidu ka, nii palju, palju valu, - oh issand, halasta! Must lagi on meie toal ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb,
Juhi tähelepanu liigub teepealt sinule. Sa lähed üle piiride ja hakkad autorooli kiskuma. PÕMMMMM ! Sa ärkad suurte valudega haiglavoodis. Sul on kohutav peavalu ning sa näed ähmaselt. Sa ei mäleta eilselt õhtust midagi. Aknaklaasi taga näed sa nutvaid perekondi. Sulle tehti maoloputus, kuna tarbisid liiga palju alkoholi. Ja mis veel hullem, su sõber on surnud, teda ei ole enam ja miksi ei too teda tagasi. Sa küsid endalt painavaid küsimusi. See jääb surmani su hinge, kuni kord ise sured. Jäid ilma pruudist ja sõbrast ja kõik seda ainult alkoholi pärast. Seda peaksid teadma ka sina, sa ei tea kunagi, mis alkohol sinu või sinu eluga teha võib !
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord
Lermontov tekitas valitsejas ärevust oma poeemidega, mis ta kirjutas peale Puskini surma, ,,Poeedi surm" jne. Lermontov kirjutas sõjavastase poeemi ,,Valerik", Puskin kirjutas see eest palju talurahva ülestõusu teemal: ,,Dubrovksi", ,,Kapteni tütar". Puskinile meeldis kirjutada ajaloolisi ja psühholoogilisi poeeme, näiteks ,,Poltaava". Lermontov suutis aga ,,Deemonis" kujutada äärmiselt keeruka iseloomuga isikut. Poeemis kujutab ta ennast painavaid küsimusi, kas inimene on ikka mõeldud teadma kõike ja selle vastu mässu teha. Mina pean Puskini üheks olulisemaiks teoseiks ,,Jevgeni Oneginit". Teoses on palju vihjeid alajoosündmustele, autori eluseikadele, teistele kirjandusteostele. Kõige ootamatum on see, et teosel puudub lõpp. Autor jätab tegevuse pooleli kulminatsioonis. Onegin teeb värssromaanis totaalse muutumise, algselt elupõletajaist naistemehest saab õnne ja armastuse eest võitlev mees
Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendas palju luuletusi aastaaegadele. [2,4] Autobiograafilised eleegiad: ,,Minu luule", ,,Helin", ,,Noor-Eestile"- peegeldavad luuletaja enda traagikat: noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu. [2,4] Juhan Liivi isamaaluule on karm ja otsekohene, näeb kõiki hädasid ja painavaid probleeme. Isamaa pärast on Juhan Liiv oma luules kõige rohkem muretsenud. Tema isamaa ei asu ebamaises romantilises kauguses, vaid on reaalselt tajutud ja olemasolev Eestimaa (,,Eile nägin ma Eestimaad"). [2,4] Alates 1965. aastast annab Alatskivi vald välja Juhan Liivi luulepreemiat eestikeelsetele luuletustele, mis kannavad endas liivlikku vaimsust. Laureaatide seas on tuntud luuletajad oma luuletusega nagu näiteks Paul-Eerik Rummo, Jaan Kaplinski, Juhan Viiding, Ellen
annaabi.ee 
