Miraaz Anniki Jalast ja Sandra Kruuser KP31 Sissejuhatus · Miraaz ehk terendus on valguskiirte teekonna paindumisest (refraktsioon) tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille tõttu tunduvad kauged objektid lähemana või teises kohas paiknevana. · Antud ettekande eesmärgiks ongi tutvustada miraaszi kui optilist nähtust. Miraaz · Miraazid tekivad sel juhul, kui atmosfääris esinevad erineva tihedusega õhukihid, kusjuures muutused kihtide tiheduses on küllalt järsud. · Oma tekkeviisi järgi jaotatakse miraazid alumisteks, ülemisteks ja külgmiraazideks Alumine miraaz · Alumine miraaz tekib siis, kui maapinnalähedased õhukihid on tugevasti
Maardu külas Jõelähtme vallas Harju maakonnas, Mõisa tee 7.Mõisa hoone asub TallinnPeterbur maantee 16. kilomeetrilt ära keerates 3 km lõuna suunas.See mõis on üks varasemaid ja väärtuslikumaid esinduslikult väljaehitatud mõisaansambleid Harjumaal, mille ehituslugu ulatub enam kui kolmesaja aasta taha. Mõisat on esmakordselt mainitud juba 1314, enne Jüriöö ülestõusu Muugal paiknevana. Praeguses asupaigas on Maardu mõisast andmeid 1397. aastast. Mõisa peahoone kujutab oma vanemas osas barokses stiilis mõisamaja,neid hakkas Eestis laiemalt tekkima 17. sajandi teisel poolel (sarnase plaanilahendusega on ka Aa ja Palmse mõis). Mõisaga seotud isikute kaudu omab see paik tähelepandavat kultuuriloolist kaalu kõige tuntum Maardu mõisa endisaegsetest omanikest on kindral Hermann Jensen von Bohn, kes oli 1739. aasta
2) Päikesesüsteemi kuuluvad taevakehad, millest näeme palja silmaga päikest, kuud ja viit planeeti. Nende puhul on näha ka liikumist üksteise suhtes, kuid see on Maa pöörlemisest põhjustatud liikumisest oluliselt aeglasem. Päikese ja planeetide asendi muutust tähtede suhtes on märgata alles mitme päeva möödudes. Kuna kõik päikesesüsteemi planeedid liiguvad enam-vähem ühes tasapinnas, siis maalt vaadates näeme neid alati taevas ligikaudu ühel joonel (ekliptikal) paiknevana. Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast Maa pinnalt, siis need liikumised on näivad, nad oleksid tegelikud, kui Maa oleks nende liikumuste liikumatu keskpunkt. · Astronoomilised aastaajad-need, mis on kalendri järgi paika pandud, neid piiritlevad pööripäevad · Fenoloogilised aastaajad-ilmast sõltuvad, nt kui temperatuur üle nulli siis algab kevad jne
Maale langenud päiksekiirgus on lühilaineline ja see muundub pinnases soojusenergiaks. Suurema lainepikkusega soojuskiirgus (infrapunakiirgus) hajub seejärel soojuskiirgusena maailmaruumi. Osa soojuskiirgusest aga peegeldub atmosfääris kasvuhoonegaasi pilvedelt tagasi ja jääb maapinnalähedasse atmosfääri, tõstes selle õhukihi temperatuuri. 24. Nimeta atmosfääris esinevaid optilisi nähtuseid! Miraaz - kauged objektid tunduvad lähemana või teises kohas paiknevana. Vikerkaar - paistab inimesele spektrivärvustes kaarekujulise valgusribana. Halo - rõngas Päikese või kuu ümber Oreool - helendus, mis tekib oma varju ümber, kui inimene kõnnib märjal (kastesel) murul Tara - värvilised rõngad kuu või päikese ümber Glooria - värvilised rõngad, mis tekivad pilvel või uduseinal paistva varju ümber Bichopi rõngas - tara, mis tekib harilikult vulkaanipursete läheduses vulkaaniliselt aerosoolilt
spordiorganisatsioon ja -korraldus), sporditeadustest ja spordi teemadest, püütakse empiiriliste sotsioloogiliste uuringute kaudu sporti edendada ja aidata ning nähakse end paiknevat pigem sporditeaduste kui sotsioloogia väljal. Teoreetilisel suunal huvitutakse pigem sotsioloogiast või kultuuriuuringutest, sotsiaalsetest või kultuurilistest probleemidest ja protsessidest, ollakse kriitilisemalt häälestatud ning nähakse end pigem sotsioloogia väljal paiknevana. 2. Spordisotsioloogia teoreetiline alus (kirjelda kahe klassikalise teooria – funktsionalism ja konfliktiteooria põhitunnuseid; kuidas nende teooriate vaatepunktist analüüsitakse sporti) Funktsionalistliku teooria kohaselt on igal ühiskonna osal oma kindel funktsioon, mis aitab kaasa ühiskonna säilimisele ja toimimisele. Selle kohaselt on sport tähtis, sest aitab inimeste tervist hoida ja parandada. Õpetab arvestama teiste inimestega
sissekandest. Kättesaadav aadressil: http://en.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9_Bazin [vaadatud 31.10.11]) 6 fiktsiooni ja dokumentaali eraldavale joonele. Ühtlasi oli ta kaastegija kuna mängis uue laine kui nähtuse juures olulist rolli." 19 2.2 Cinéma vérité, jagatud antropoloogia ja etnofiktsioon Erinevad kriitikud on küll olnud eri seisukohtadel, aga üldiselt on dokumentaalfilmi arenguga seostuvat cinéma vérité'd, küll äärealadel paiknevana, ent sellegipoolest loetud uue laine osaks20. Mõistena on cinéma vérité otseselt inspireeritud Nõukogude filmitegija Dziga Vertoviga seonduvast 1920ndate terminist kinopravda21 (Vertovit on Rouch Flaherty kõrval nimetanud oma teise suurima mõjutaja ning eeskujuna22) ja mõista tuleks seda kui 'kino tõde' (mitte 'tõe kino')23. Cinéma vérité nii-öelda tehnilised tunnused on käsitsi filmimine/ käsikaamerad,
Juba varem oli ta arendanud projekti Death Valley jaoks ja joonistanud kavandi omaenda kõrbes asuva maja jaoks. Kui temalt telliti San-Marcos-in-the-Desert, kolis Wright perega Arizonasse ja rajas ehitusplatsi lähedusse puit- ja telklinnaku Ocatillo. Hotell pidi ehitatama betoonplokkidest, millel olid vertikaalsed jooned ja mis pidid saama osaks suurest mustrist, mis hõlmab kogu ehitist. Hotell oli plaanis ehitada kolmekorruselisena ja mäeküljel paiknevana. Kuid 1929. aasta börsikrahh nurjas selle projekti nagu ka tellimuse 23-korruselise kõrghoone St. Mark's-in-the-Bouwerie jaoks. Ainuke projekt, mille Wright 1929-1934 aastatel realiseeris, oli tema nõbu Richard Lloyd Jones'i elumaja. Projektide tellimusi talle tükk aega ei tulnud, küll aga paluti tal kirjutada artikleid ja esseesid, mis talle pikemaks ajaks ainukeseks sissetulekuallikaks said. 5.2. Rahvusvaheline stiil 1932
suhteline hulk kasvab. Inimese silma tulenev atmosfäärne optiline nähtus, mille ka Maa lähedase ruumi seisundit tundlikust arvestades paistab taevas tõttu tunduvad kauged objektid lähemana Temperatuuriskaalad sinisena. Otsene päikesevalgus on või teises kohas paiknevana. ¤ Enam kasutatud on kolm skaalat: rikkam pikalaineliste kiirte poolest Az temperatuuri amplituud sügavusel z Valguskiired murduvad erinevate Celsisuse, Fahrenheiti ja absoluutse ehk
annaabi.ee 
