TEGEVUSALAD Keskmisel kiviajal inimesed ei elanud paikselt, vaid elasid alaliselt mõnes kohas kuni seal süüa leidus ning siis liikusid teistesse kohtadesse. Alguses tegeldi vaid küttimise ja korilusega. Suvel korjati taimi, mis kõlbasid söömiseks. Samal ajal mehed küttisid loomi, keda kätte said. Arvata võib, et talvel kütiti Eesti aladel ka mammuteid, kuna on leitud mammuti purihambaid Puurmanist. Kui paikneti veekogude läheduses, tegeldi ka kalastusega. Hiljem lisandus ka hülgeküttimine talve ajal. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ning koduloomi pidama. See kindlustas inimestele kindla saagi aastaks ning suuremad ellujäämisvõimalused. Sellest ajast saadik on olnud põlluharimine üks tähtsamaid majandusharusid algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Küttimine ja korilus
See sai nimetuse ühe leiukoha järgi, kuigi seal leitud asjad pole kõige vanemad, lihtsalt avastati varem. Samasugusi leide on leitud Lõuna-Soomest Leeduni, kõik kannavad nime Kunda kultuur. Sellele kultuurile oli omane see, et mesoliitikumi varasemal perioodil paiknesid asulad peamiselt siseveekogude ääres ja tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Tegemist oli sesoonnse külaga ehk nad ei elanud pidevalt ühes asulas vaid vastavalt aastaajale paikneti ümber (ühel territooriumil - nimetus reviir). Kogukonna optimaalne suurus oli umbes kuni 40 inimest. 6500 aasta paiku eKr toimus pööre, lisaks siseveekogudele asustati ka rannik, sest kütitavate loomade valik suurenes - sel ajal ilmusid Läänemerre hülged, algas ka hülgeküttimine (lisandus metsloomadele). Tegevusalad jäid samadeks. Mesoliitikumi teises perioodis ei olnud enam sesoonne vaid aastaringne küla. Mesoliitikumile järgneb noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000-2000 eKr
poolt väljasaadetuid.1619.a hakati ameerikasse sisse vedama Aafrikas neegerorje,tõõjõuna lõunaosas.Valgeid asukaid oli P-am 1775a üle 2,5 milj. Riigivõim ja omavalitsus. Koloonia anti kompanile või üksikomanikule.Kõrgeimvõim kuulus ikka Inglise kuningale.P-Am olid inimestekl kõik õigused vabadused,mis Inglismaal.Kolonistid siiski moodustasid omavalitsusi.Moodustusid seadusandlikud kogud 13 koloonias.Asumaade omavalits.arngut soodustas see,et paikneti kaugel ookeani taga.Mida enam asumaad edenesid,seda iseteadlikumaks muut.kolonistid.1765a.astusid nad välja tempelmaksuseadse vastu,keht. Septs.maks ajalehtedele jne.Suured lahkhelid kolonistide ja Briti parlamendiga. Indiaanlased,valged Ameerika põlisasukad olid indiaanlased,jagunesid hõimudesse(u 400),rääkisid erikeeli.Elamusting.erinevad.Indiaanlasedc võtsid valgeid koloniste vastu heatahtlikult,kuid neisse suht.üleolevalt.Põliselanikelt võeti maad ära.Puhkesid kokkupõrked
*) Eesti arhheoloogiline kultuur kannab nimetust kunda kultuur, mille sai ta oma kõige varasema leiukoha Kunda Lammasmägi, 1872 (Pulli küla, mis on ajaliselt vanem, avastati alles 20. sajandil). Sarnaseid leida on leitud ka Läti, Leedu, lõuna-Sooma aladelt. * Aastast 9000 eKr 6500 eKr paiknes asustus siseveekogude ääres ning tegeldi eeskätt küttimise, koriluse ja kalapüügiga ning olid sesoonnsed külad ehk vastavalt aastaajale paikneti ümber (piirkond, mille raames kogukond oma asukohta vahetas kannab nimetust reviir). * Aastast 6500 eKr 5000 eKr hakati paiknema ka mererannikute ääres, sest see oli see aeg kus Läänemere soolasus muutus ja ilmusid ka hülged ning rikastus tolleaegse inimese toidulaud talvel ka hülgeliha võrra. Tegevusalad jäid siiski ka seal samaks, kuid külad muutusid aastaringseteks ehk elati samades kohtades. * Aastast 5000 eKr 2000 eKr tekkis Eestis neoliitikum, mis sai alguse keraamika ehk
annaabi.ee 
