põgenemine Tallinnast. Samuti avaldas ta arvamust, et Nõukogude Liidust on võrreldes 1920. aasta taguse ajaga saanud majanduslikult ja sõjaliselt suurriik, mille huvidega tuleb teistele arvestada. Nii sõlmisidki 28. septembril 1939. Eesti ja Nõukogude Liit vastastikuse abistamise lepingu, mis lubas Punaarmeel Eesti aladele rajada oma sõjaväebaasid. Allkirjastati kaheksa protokolli, mis täpsustasid vägede sissetoomist baasidesse ning Punaarmee maa-, õhu- ja merejõudude paiknemiskohti. Laevastikubaaside kaitseks sai NSVL õiguse rajada ranna- ja õhukaitsepatareisid ning vaatlus- ja sideposte. Kahe aasta jooksul võisid Nõukogude sõjalaevad kasutada Tallinna ja Rohuküla sadamat. Seitsmes protokoll määras igasuguse baase puudutava teabe sõjasaladuseks. Eesti muutus iseseisvast riigist NSVL-i kaitsevalduseks. OMARIIKLUSE KAOTUS JA NL OKUPATSIOON Kui nõukogude Liit surus Eestile peale baasidelepingud, oli lühikese aja jooksul üleval ka
seal olevaid ära kaardistatud andmeid (vesivarustus, tulekustutussüsteem jne). Pärast operatiivkaardiga tutvumist näitab MV tõenäolised tulekahju arenemise kohad, võimalikud tulekahju ja suitsu levimise teed. Kui tegemist on ohtlike ettevõtetega, siis MV tuletab meelde esmaselt meeskonnale, missugused on erinevused "tavalise" tulekahju ja keemiaõnnetuse vahel. Seejärel näitab operatiivkaardil objekti ja seal olevaid andmeid. Asendiplaan näitab ohtlike ainete paiknemiskohti, nende koguseid ning ohtlikkust (sh mõju inimese tervisele). Samuti määrab ohuala ja sellesse jäävate inimeste arvu ning seletab ära, kuidas korraldatakse evakuatsioon õnnetuse korral (kogunemispunkt, evakuatsiooni koht). Ka on oluline vaadata läbi lähimad veevõtukohad ja ettevõtete enda ressurss. Kui on doominoefekti võimalus, siis MV räägib doominoefekti definitsioonist ja näitab operatiivkaardil selle tagajärgi.
täiendava alarõhu tekitamiseta. 6.2 Tulemused 6.2.1 Mõõtmistulemused Termografeerimine viidi läbi 16 uuritavas elamus. Termografeerimised viidi läbi peamiselt seestpoolt, kuna seestpoolt termografeerimine võimaldab paremini hinnata külmasildade kriitilisust. Väljastpoolt termografeerimine, mis võimaldab visualiseerida külmasildade ulatust ja peamisi paiknemiskohti, viidi läbi valitud elamutes. Palksein on soojuslikult homogeenne tarind, kus probleemseid konstruktiivseid külmasildu esines üldiselt vähe. Konstruktiivsed külmasillad paiknesid eelkõige palkseina ja kivitarindite liitekohas: sokli sõlm, korstna läbiviik, liitumised kiviseintega, akna sõlm jne. Külmasillana toimib ka betoonpõrand, kui on valatud vastu vundamenti. Geomeetrilised külmasillad paiknesid välisseina välisnurgas ning akna/ukse ja välisseina liitumiskohas.
3.2 Tulemused 3.2.1 Termograafia mõõtmistulemused Hoonepiirete termograafilised mõõtmised tehti 20-s uuritud puitkorterelamus. Termografeerimised viidi läbi peamiselt seestpoolt, kuna seestpoolt termografeerimine võimaldab paremini hinnata külmasildade kriitilisust. Väljastpoolt termografeerimine viidi läbi valitud elamutes, väljastpoolt termografeerimine võimaldab visualiseerida külma- sildade ulatust ja peamisi paiknemiskohti. Palksein on soojuslikult homogeenne tarind, kus probleemseid konstruktiivseid külmasildu esines üsna vähe. Konstruktiivsed külmasillad paiknesid eelkõige palkseina ja kivitarindite liitekohas (Joonis 3.4). Geomeetrilised külmasillad paiknesid välisseina välisnurgas ning ukse/akna ja välisseina liitumiskohas (Joonis 3.5). FLIR Systems 15.0 °C
annaabi.ee 
