rabedaks muutunud odrakakk (Moora, 1980). Seetõttu ongi rukkileib iseloomulik just Euroopa idaaladel, kus see ka peamiseks toiduks kujunes. Hapendatud rukkileiba, mida küpsetatakse kobedast tainast suure pätsina, söövad eestlased, lätlased, leedulased, idasoomlased, karjalased, teised soome-ugri väikerahvad, venelased, valgevenelased ja põhjaukrainlased. Niisuguse leiva valmistamise traditsioon oli piiritletud paikkonnaga ja need piirid on püsinud tänapäevani. Kuigi sõnad ,,leib" ja ,,tainas" olid läänemeresoome keeltes nähtavasti tuntud juba enne ajaarvamise vahetust, omandas ,,leib" hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks teraviljakultuuriks muutus talirukis. Tõenäoliselt pole juhus, et just sel ajal hakkas meil uudse tööriistana levima käsikivi, mis leidis kasutust ennekõike leivajahu jahvatamisel (Moora, 1991)
• koolid on töökeskkond personalile ning töökoha tervisedendus toob kasu õpetajatele, lõppkokkuvõttes ka õpilastele. Juba eelmise sajandi lõpus töötati Maailma Terviseorganisatsiooni ja Euroopa Komisjoni juhtimisel välja tervist edendavate koolide põhimõtted. Selle kontseptsiooni kohaselt on parema tervise saavutamiseks vajalik ühtne kooli tervisepoliitika, mis mõjutaks psühho- sotsiaalset ja füüsilist keskkonda, ning õppekava, kus tehakse koostööd paikkonnaga ja pakutakse vajalikke terviseteenuseid. Selline kool annab õpilasele emotsionaalset ja sotsiaalset tuge, aitab leida kindlustunnet, suurendab aktiivsust koolielus osalemiseks — on hea kool. Koolide tervisealase tegevuse edukuse võti on õpilaste, õpetajate ja spetsialistide kaasamine. Õpilastega partnerlussuhte loomine suurendab nende aktiivsust teha ise valikuid, võtta vastu otsuseid ja nende eest ka vastutada. Pedagoogide ülesanne on olla oma teadmiste ja
Esmapilgul võib paista, et tegu on vaid küsimusega sellest, kui palju ametnikke palgata kohaliku ja kui palju keskvõimu asutustesse või kes peaks pakkuma avalikke teenuseid. Regionaalse valitsemise probleemistikul on siiski palju laiem sotsiaal-ajalooline tagapõhi. 7.1 Miks on regionaalne valitsemine tähtis? Regionaalne ühtekuuluvustunne mängib olulist rolli riigi tugevdamisel. Juba rahvusriikide kujunemise ajajärgul oli seotus kindla territooriumi või paikkonnaga oluline faktor, esmalt küll suveräänse riigi eristumisel teistest territooriumidest. Riigisiseselt võis territoriaalne identiteet seostuda rahvuse enesemääratlusega. Juhul kui territoriaalne ühendus rajanes mitmerahvuselisel ja -keelelisel rahvastikul, oli tsentraliseeritud keskvõimuga riigi loomine keerulisem. Ühel juhul kujunes föderaalriik (Kanada, Belgia, Šveits), teisel juhul tingis põhirahvuse surve vähemuste keelele ja kultuurile autonoomia- või koguni riikliku eraldumise
Kõik esemed osalevad elu liikumises, elu süžees ega ole talle vastandatud kui taust. 7) aeg on tsükliline, kõigel lasub korduvuse pitser, tema suunatust ettepoole piirab tsükkel, mistõttu kasv ei lähe üle tõeliseks arenguks. Idüllikronotoop. Puhtad idülli tüübid: 1) armastusidüll 2) talupojaidüll 3) käsitööliseidüll 4) perekonnaidüll. Puhaste tüüpide kõrval levinud segatüübid. Idülli liikidel mitmeid ühisjooni: 1) elu ja ta sündmused orgaaniliselt kokku kasvanud paikkonnaga. Kohaühtsus – lähendab eri paikkondi ja eri elufaase (hälli ja hauda). Kohaühtsus tingib aja rütmilise tsüklilisuse kujunemist, mis on idüllile iseloomulik. 2) idüll piirdub väheste elureaalidega: armastus, sünd, surm, abielu, töö, söömine, joomine, eluead. Nende vahel pole kontraste. idüll ei tunne argielu, kõik argine on olemuslik. 3) Inimese ühendamine looduse eluga. Valdavas osas metafoorne. (Refereeris dr. Grigor) 17. Bahtin
annaabi.ee 
