imagery kujundid, kujundlikkus, kujutlus industrial tööstuslik, tööstus-, töö-, industriaal- inspire inspireerima, vaimustama, sisse hingama insulate isoleerima, eraldama Injuit innuiit, eskimo (Kanadas ja Gröönimaal) knob nupp (kepi vm) lack puudus layer kith, paigaldaja lizard sisalik logger parvepoiss, palgiparvetaja lose heart põnnama lööma, heituma lyric(s) laulusõna(d) mahogany mahagon mammal imetaja mend hooldama, parandama, paikama nuclear tuuma- objection vastuväide off limits üle piiri olema offshore avamere- ; tootmist arengumaadesse viima ozone layer osoonikiht pedestrian jalakäija percentage osakaal, protsent perch õrrel istuma, (otsa) istuma permafrost igikelts pied laiguline poisonous mürgine pole poolus, post, mast power energiaga varustama pump pumpama push tõuge quotation tsitaat, hinnapakkumine radiation radiatsioon rare haruldane
Põlle etteseadjaks oli tavaliselt pruudivend, aga ka peiupoiss või vanem naisterahvas. Põlle ettesidumine toimus mitmete naljatuste saatel: esiteks sobitati põlle ümber kaela, siis ümber jalgade ja mujale. Alles pärast mitmekordseid katseid leiti õige põllekoht. Põlletamisega oli vahetult seotud põllelappimine, üks paljudest rahakorjamise viisidest. Rahakorjamist juhtis pruudivend (harva ka peig), kes ütles põlle katki olevat ja kutsus pulmalisi põlle paikama auku rahaga kinni katma. Esimesena viskas raha põlle sisse peigmees, siis peiupoisid ja muud pulmalised, ka vanemad. Pruudivend seisis nooriku kõrval ja näitas piitsavarrega, kus oli ,,auk", s.o. kuhu tuli raha laduda. Kui põll oli lapitud, siis võeti see eest ära, seda tegi pruudivend, ja luges raha üle. Põllelappimisel laulis pruudivend: ,,Lappige, põlle, lippige põlle kaupmees andnud katkise põlle!" peiupoisid tõid pulmalisi ükshaaval põlle paikama,
tuuletallaja jne. Siia kuuluvad ka verbifraasist moodustatavad teonimed, kuigi 5 need ei ole eesti keeles alati soositud (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine keelekasutuses tihti ei esine). Mõned fraseoloogilised ja- sufiksiga isikunimetused võivad tõenäoliselt olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. Sellised nimetused on enamasi tugeva negatiivse konnotatsiooniga. Fraseoloogilised liitumid, mis koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja millel on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol: pime kana pimekana, üks silm ükssilm jne. Sellistes sõnades märgib adjektiiv nimisõna liiki. Siia kuuluvad ka määrsõnalise esikomponendiga
kintsu kaapima kintsukaapija, tühja tuult tallama tuuletallaja, siidi vedama siidivedaja, kaela kandma kaelakandja. Nende väljendite hulka kuuluvad veel verbifraasist moodustatavad teonimed (nt väljendid keelesügamine ja keelekratsimine, mis aga ei ole keelekasutuses kuigi sagedased). Mõned fraseoloogilised ja-sufiksiga isikunimetused võivad olla ka iseseisvalt tekkinud: pudelipaikaja (pudelit paikama?), kirburautaja (kirpu rautama?) jne. (Õim 2001a: 556557) 3. Fraseoloogilised liitumid Need koosnevad sisu poolest loogiliselt liitunud elementidest ja neil on olemas analoog vaba või metaforiseerunud sõnaühendi näol. Nende alla kuuluvad omadussõnalise, arvsõnalise ja määrsõnalise täiendosaga liitsõnad: pime kana pimekana, pime loom pimeloom, sõge sikk sõgesikk, kahe pere koer kaheperekoer, ükssilm ükssilm.
alustati eesti keele õpetamisega alles kolmandas klassis. Kõrgharidust jagav Tartu Riiklik Ülikool, nagu selle uus nimi kõlas, paranes tasapisi sõja- haavadest. Suur osa õppejõududest oli põgenenud läände või ära küüditatud ja järele jäänud tühimikke hakati paikama ka ida poolt toodud õpetajatega. Ülikooli tegevust raskendasid ideoloogilised piirangud, miile all kannatasid eeskätt humanitaarteadused, nagu ajaloo uuri- mine, loodusteadused pääsesid siiski kergemini. Ülikooli avaaktusel 19^0. aasta septembri lõpus üdes Nikolai Karotamm, et uues Eestis on kõigi teaduste aluseks marksismi-leninismi
annaabi.ee 
