kaitstus, arenguks vajalike loodusressursside olemasolu. Tänu sellele tulid ka maadeavastused ja kolonialiseerimised Euroopa rahvaste poolt. Said kehtestada oma koloniaalvõimu. Michael Mitterauer: ,,Warum Europa?". Miks Euroopa arenes nii hästi, miks mitte teised? Erinevus tekkis juba varauusaja agraarrevolutsiooniga rukki ja kaera kasvatamine. Ader, vesiveski, transpordivahendid. Hiina riisikasvatus viis paigalseisuni. Vesiveski on küll leiutatud varem kui Euroopas, aga see on juba unustatud. Riisi kasvatamiseks ei lähe vaja selliseid uuendusi, nagu nõuavad rukis ja kaer. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Olulisem oli Põhi ja Lõuna. Põhjapoolt peeti rohkem barbaarseks. 18 sajandil hakkas see muutuma, sest Põhja-Euroopas oli kiirem areng. Valgustusajastust hakati eristama läänt ja idat: läänes nähti Euroopa tsivilisatsiooni hälli, ida
end ... veel hetkeks ... sekundiks ... vaksa-võrra ... hoidma tiivakaart. Siis lõid suled sagritsi, ta tardus õhus ja kukkus kivina. Kajakatõug, nagu te hästi teate, ei vaaru õhus, kunagi ei kaota nad tasakaalu. Tuuletallamine on nende jaoks põlastusväärne temp, mis riivab kõikide au. Aga Jonathan Livingston Merikajakas, häbitu isend, kes pingutusest vabisedes taas ja taas oma tiibu kramplikult kaardu kiskus, et liikuda ikka aeglasemalt, veel aeglasemalt, kuni paigalseisuni, - tema polnud tavaline lind! Jah, enamik kajakaist vaevub omaks võtma vaid lihtlabased lennuvõtted: kuis jõuda rannast toiduni, kuis loojanguks laidudele tagasi - sellest piisab. Tavaliselt pole lendamine kajakatele üldse peamine, - küll aga õgimine. Ent sel kajakavõsul polnud peamiseks hoopiski söömine, vaid lend. Kõigest kõige rohkem sinitaeva all armastas isepäine Jonathan lendamist! Muidugi, niisuguse mõttelaadiga, seda taipas ta kähku, polnud just kerge võita suguvendade
Lõuna-Itaaliasse. Mandri Itaalias elanud etruskid olid veini joojad, mistõttu veinitegemisest sai roomlaste muistse kultuuri osa. Roomlaste poolt vallutatud ja koloniseeritud aladele jõudis veinikultuur koos nendega. Samal viisil jõudis veini valmistamise oskus ka Saksamaale, Prantsusmaale, Ungarisse, Inglismaale ja Ibeeria poolsaarele. Pikk ja pime ajajärk, mis järgnes Rooma riigi langusele, viis kogu Euroopa arengu peatumise ja paigalseisuni. Veini valmistamise kunsti hoiti siiski elus kloostrite seinte vahel. Kloostrite levik viis selleni, et nendest said peamised veini valmistamise kohad, kuna veini oli vaja nii sakramendi kui majanduse ülalpidamise jaoks. 4 2. ITAALIA TÄHTSAIMAD VEINIREGIOONID Itaalia tähtsamad veiniregioonid on järgmised: Piemonte Loode – Itaalias asuvast Piemonte piirkonnast pärineb suur osa Itaalia veinidest. Nagu
Toitepinge sageduse vähendarrrjseļ ligikarrdu mootori k_ahekor'dse ļibistuse väärtuse r,õrra muudab rlootori rr:onretrdi rnälki Tu: -Tc Sageduse jätkuval väļrendamisel (nt. aeglustusr'anlbi ptrlrirĮ) kestaįr rekuperatiivpidurdr-rs kuni ajami peatumisetti. See tāļrerrdab, et ajarrrit peatatakse konstantse rrrorrrendiga (rtt. veoajatri, rrrida peatatakse nraksirrlaaļkiiruseit v,,,r,, kltrti paigalseisuni). 1.5. Sünkroon_ ja reluktantsmootorid Peale asįittkr'ootrlllasinafe võib sagedrtsmuundurite abiļ käitada ka sįinkl'oon- ja reluktarrtsrrlootoleid. Sürrkroonmasina peamiseks erinevr-rseks asįirlkloollllļootoriga võrreldes on asjaolu' et trlasina er'gutamiseks ei kasutata indtttseeritud vooļusid. vai.J er'aļdi ergutusrnähist või püsitnagrreteid. Maņetvälja ja vooIu sõļturttattt juhtinlise 1loolest sarnanevad sįinkioottlnootor'id alalisvoolunrootoriteie
annaabi.ee 
