elektrijuhid.Pooljuhid on väga tundlikud välismõjude ja lisandite suhtes. Peamine iseärasus on elektrijuhtivuse järsk suurenemine temperatuuri kasvades. 9. AMPER.VOLT.OOM Amper on elektrivoolu tugevuse põhiühik SI-süsteemis valem I= q/t ( laeng / aeg) Volt on pinge mõõtühik, näitab palju tööd tehti kahe punkti vahel laengu ümbertõstmisel Oom on takistuse ühik 10. ELEKTROSTAATILINE VÄLI. VÄLJA TUGEVUS Elektrostaatiline väli on paigalolevaid elektrilaenguid ümbritsev väli Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale E=F/q Vektori E suund ühtib väljas positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga punktlaengu väljatugevuse valem E=F/q=kQq/(r2q)=k [Q/r2 ] ühik on njuutonit kulani kohta [ N/C] 11. ELEKRTIVÄLJA JÕUJOONED mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat 12
mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristid taotlesid suurlinlase mõttemaailma kujutamist, nad tahtsid näidata kõiki rahutuid muljeid, mis suurlinnas elava inimese pähe süübivad. Prooviti kujutada liikumist. Selle saavutamiseks killustati nähtav maailm geomeetriliselt ning nendest kildudest loodi uus pilt. Teine võimalus oli kõrvutada paigalolevaid ning liikuvaid objekte. Mõlemad objektid olid küll reaalsed, kuid neid kujutati mitmel erineval ajahetkel. Näiteks Giacomo Balla pilt ,,Koera ja keti dünaamika", kus koera keha seisab paigal, kuid jalgu on päris mitu paari. Teostele anti tihtipeale ühemõtteline pealkiri. Futurismiajastu kunstnikud ei hoidnud värvide poole pealt kokku. Pandi kokku värve, mille kõrvutamise peale polnud varem julgetud mõeldagi. Värvid olid väga erksad ning tagasihoidlikkusest oli asi kaugel.
tugevus on vektoriaalne suurus. (N/c), kus Eelektrivälja tugevus, kvõrdetegur 9*109(N*m2/c2) Punktlaeng on ideaaliseeritud mudel, elektriliselt laetud keha, millel puuduvad mõõtmed. Elektrivälja potentsiaal on elektrivälja energeetiliseks parameetriks. Ta võrdub mingisse elektrostaatilise välja punkti asetatud elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. . 29)Elektrostaatiline väli aines.Dielektrik.Juht.Dielektriline läbitavus Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Jõuparameetriks on väljatugevus E=2k, energeetiliseks parameetriks on potentsiaal . Igas elektrivälja punktis kehtib E=grad. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustes kaduvväike. Elektrijuht on aine, milles vabade laengute hulk on väga suur. Ainete dielektriline läbivus näitab, mitu korda on elektrijõud vaakumis suurem kui antud aines. 30)Elektrimahtuvus.Keraja plaatkondensaator
Entroopia kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub. S=Q/T Elekter ja magnetism 57. Coulombi seadus. Elektrostaatiline väli. Väljatugevus. Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga. k-võrderegur k=910 9 Nm2/C2 F-punktlaengute vahel mõjuv jõud F= k q1 q2 /r2 Elektrostaatiline väli on paigalolevaid laenguid ümbritsev väli. Tema jõuparameetriks on väljatugevus , mistõttu väli loetakse määratuks, kui on teada igas ruumipunktis. Väli on pidev, ühes ruumis võib neid olla mitu, ei oma seisumassi, omab kas nulli- või valgusekiirust Elektrivälja tugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. E=F/qo qo positiivne ühiklaeng, F-ühiklaengule mõjuv jõud. [E]=[N/C] 58. Ekviptentsiaalpinnad ja jõujooned
See mõte on sõnastatud Newtoni III seadusena: Kaks keha mõjutavad teineteist alati võrdsete ja vastassuunaliste jõududega. Ühe keha mõju teisele nimetatakse lühidalt jõuks. Jõud on füüsikaline suurus, mis põhjustab keha kuju kiiruse või liikumise suuna muutuse. Jõu tähis on F ja ühik 1N. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. (koosneb vedrust ja skaalast). Jõud on ka vektoriaalne suurus, sest peale arvväärtuse on tähtis ka jõu suund. Kui jälgida liikuvaid või paigalolevaid kehi, siis paneme tähele, et paigalolekus ning ühtlasel liikumisel peaksid kehale mõjuvad jõud olema tasakaalus või puuduma üldse. Viimast olukorda on väga raske ette kujutada, sest Maa gravitatsioonijõud mõjub kõigile tema lähedal olevatele kehadele tahes või tahtmata. Selline nähtus võetakse kokku Newtoni I seaduses: Keha on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui kehale mõjuvate jõudude resultant on „null“.
• Kahepoolne kuklasagara kahjustus. (inimesed, näod, kujundid, koomiksid jne). • Ei saa teed tassi valada, ei näe voolamist, tassi täitumist. • Sündroomi põhjuseks visuaalse taju puudujääk (silmad, nägemisteed, optilise närvi • Paigalolevaid objekte näeb, kui need liikuma hakkavad- kaovad vaateväljast kahjustus bilateraalselt või kollatähni degeneratsioon). • Samas- eristas värve, tundis ära, luges ja kirjutas. • Esinemissagedus uuringute kohaselt üle 65 a nägemiskahjustustega inimeste hulgas 10-40%
annaabi.ee 
