................................................................... 16 12. SIDE- JA SIGNALISATSIOONITEHNIKA...................................................................................................... 17 13. ELEKTRIPAIGALDUSTE TINGMÄRKE.........................................................................................................17 14. ELEKTRIVARUSTUSSKEEMIDE TINGMÄRKE...........................................................................................19 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID...................................................................................................................... 20 2 1. ELEKTRISKEEMIDEST Elektriskeem- joonis, millel on tingmärkidega näidatud elektriseadmes sisalduvad elemendid ja nende omavahelised ühendused. Aseskeem- lihtsatest elementidest koosnev skeem, mis
· Kuumutamine kogu laiuses · Ühtlane temperatuur 29.Kui lai on bituumenmaterjalide ülekatte puhul lubatud sulabituumeni väljavalgumine? 5-10 mm 30.Mis tagab iseliimuva materjali nakke aluspinnaga? Liim 31.Mida tuleb teha iseliimuva materjali puhul materjli ja aluspinna vahele jäävate õhumullidega? Materjal katki lõigata, õhk välja suruda ja materjal liimuv aluspinnaga uuesti. 32.Millised on lisaks lauskeevitusele teised katusekattematerjalide paigaldusviisid (nimetage 4)? · Mehaaniline kinnitus · Kuumliimimine · Külmliimimine · Punktliimimine 33.Millal ei ole võimalik kasutada lauskeevitatavaid rullmaterjale? · Temperatuuritundlik aluskonstruktsioon · Tule ja plahvatusohtlik ala · Rasked vormid 34.Miks peavad lamekatusel olema õiged kalded? Et vesi ära voolaks. 35.Miks peab aluskate enne hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamist kuiv olema? Niiskus takistab naket 36.Milline on minimaalne soovituslik
Bituumenrullmaterjali tohib ladustada ainult vertikaalses asendis maksimaalselt 3 kihis sõltuvalt bituumeni ja tugikanga tüübist. Mitmes kihis ladustamisel tuleb aluste vahele asetada vineerist vms materjalist tahvlid vältimaks materjali deformeerumist. Ladustatud bituumenrullmaterjale ei ole soovitav hoida pikema aja vältel välistingimustes mis halvendab bituumeni elastsust ja nakkeomadusi. 2. ALUSPINNAD JA ERINEVAD PAIGALDUSVIISID 2.1. PUIT- VÕI VINEERALUSPINNALE paigaldamisel võib kasutada kas ventileeritava aluspinnaga bituumenrullmaterjali(paigaldatakse gaasipõletiga) või tavalist bituumenrullmaterjali mis kinnitatakse alsupinna külge mehhaaniliselt tüüblitega ülekattekohtadest(vuugid keevitatakse gaasipõletiga). Bituumenliimi kasutamine puitaluspinna puhul ei ole soovitatav halbade nakkumisomaduste ja puidust eralduva niiskuse ventileerimise takistatuse tõttu. Puitlaudiseks võib kasutada min
toetamise funktsioone. Ta on sõiduki peamine konstruktsiooniosa. See tähendab, et lisaks tavalisele amortisaatori funktsioonile ta ka toetab sõiduki raskust, säilitades samal ajal rataste õige seadenurga kere suhtes. Jalgamortisaatorid kannavad üle ka rehvide haardejõudu tee ja sõiduki vahel. 2.3 Tagaamortisaator Tagasilla vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: · Silm / silm tüüp · Silm / vars tüüp · Vars / vars tüüp · Vars / risttapp tüüp 2.4 Gaasiamortisaator 1. Kaksiktuub madalrõhugaasiamortisaator . See amortisaator sarnaneb tavalisele amortisaatorile, ent kaks olulist elementi on täiesti erinevad: · Reservuaari ülemises osas on õhk asendatud lämmastikuga (inertne gaas), mille rõhk on 2.5 kuni 8 baari ja mis sisestatakse üksainus kord tootmise käigus.
See tähendab, et isegi kui amortisaator on täielikult läbi kulunud või lausa puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend ning sõiduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit
3 puudub, saab autoga ikkagi töökotta sõita ja probleemi lahendada. Sellisel juhul jääb rataste asend ning sõiduki kere ja teepinna vahe samaks. Tavalise vedrustuse puhul on vedrud ja amortisaatorid paigaldatud alati eraldi nagu kaks erinevat üksust. Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp MacPherson vedrustus - MacPherson vedrustus on Euroopa päritolu autode juures kõige levinum esivedrustus. Süsteem koosneb peamiselt vedru ja amortisaatori kombinatsioonist. Keerdvedru ülemine osa toetub sõiduki kerele ja alumine osa alumisele vedrualusele, mis kuulub amortisaatori korpuse juurde, moodustades ühtlasi ka pöördtelje. Rooli keerates keeratakse ka vedru ja amortisaatorit
Sellise vedrustussüsteemi juures kasutatavaid amortisaatoreid nimetatakse tavalisteks amortisaatoriteks. Nende amortisaatorite kõige levinumad paigaldusviisid on: - Silm / silm tüüp - Silm / vars tüüp - Vars / vars tüüp - Vars / risttapp tüüp
- mittepleval pinnal krohvi all - ehitusplokkide avades - kergetes betoonplokkides - torudes svistatult - metall- vi plastrennides svistatult 4.8. Kaabelliinid Isolatsiooni liigid: ............................ Hoonesisesel installatsioonil kasutatakse jrgmisi kaablite paigaldusviise: - lahtiselt ehituskonstruktsioonidel - avatult vi svistatult metalltorudes - kaablirennides ja -kanalites - riputatud trossil - kaablikorrustel, kaabliahtides Ettevtte territooriumil on jrgmised paigaldusviisid: - mitteplevast materjalist vlisseintel ja konstruktsioonidel - maas - torudes maas vi maa peal - trossil - kaablitunnelites - kaablikanalites - kaabliestakaadidel 4.9. Lattjuhtmed Lattjuhtmed vivad olla nii avatud kui ka kaitstud kestaga. Nende kuju sltub ristlikest. Kaitstud kestaga juhtmete kinnitusviisid: - lakke - jigalt riputatud - seinal konsoolil - prandal olevatel tugedel Komplektsed juhtmed on juhtmed, kus kik vajalikud tarvikud on seal sees. Komplektsete lattjuhtmete eelised:
ning omandab oskused sõiduki erinevate kereklaaside eemaldamiseks ja paigaldamiseks. 2. Nõuded mooduli alustamiseks Auto lahti ja kokku komplekteerimine 3. Õppesisu 3.1. KASUTATAVAD LIIMID, KRUNDID, AKTIVAATORID, PUHASTUSVAHENDID. 3.2. KEREKLAASIDE EEMALDAMISEL JA PAIGALDAMISEL KASUTATAVAD TÖÖRIISTAD. Nööripaigaldid. Kiilupaigaldid. Käsinoad. Pneumonoad. Peitlid. Lõiketraadi käepidemed. Liimipüstolid. Klaasiparanduskomplektid. Klaasitõstmise vahendid. 3.3. LIIMITAVA KLAASID PAIGALDUSVIISID. Äärepleki korrosioonikahjustuste eemaldamine, ettevalmistus, kruntimine, aktiveerimine, liimi peale kandmine, klaasi ja liistude paigaldamine 3.4. TIHENDIGA KLAASIDE PAIGALDUS 3.5. ERINEVAD KLAASITÜÜBID. Selge klaas, keraamilise pindega klaasid, polüuretaanist rant või eelnevalt pealekantud liimkattega klaas (PAAS), PVC või EPDM liistudega pakettklaasid 3.6. KLAASIDE, LIISTUDE JA KLAMBRITE EEMALDAMINE. TÖÖOHUTUS. Noaga ja lõiketraadiga eemaldamine. Madallõikamise meetod
annaabi.ee 
