Vastavalt sellele meetodile arvutatakse minimaalne vahetöötlemisvaru järgmise valemi alusel (joon. 4.2): kus Z imin minimaalne vahetöötlemisvaru; R zi-1 - antud pinna töötlemisele eelnenud läbimil saadud pinnakonaruste kõrgus; T i-1 - eelnenud tehnoloogilisel läbimil tekkinud defektse pinnakihi sügavus; - töödeldava pinna asendi ruumilised hälbed tooriku lähete suhtes; - teostatava läbimi paigaldusvead. Mõningais allikais kasutatakse ja asemel vastavalt h ja . Joonis 4.2. Minimaalse operatsiooni töötlemisvaru skeem: P i-1 töödeldava pinna asendi ruumilised hälbed tooriku lähete suhtes; R z - antud pinna töötlemisel eelneval läbimil saadud pinnakonaruste kõrgus; T i-1 - eelneval tehnoloogilisel läbimil saadud defektse pinnakihi sügavus; i - teostatava läbimi paigaldusvead. 37
paksus 18, 21 mm laius 95, 120 mm paksus 18, 21 mm laius 95120 mm MUUD SISEVOODRIPROFIILID LIISTUD Voodri äärte katmine liistudega annab voodrile viimistletud ilme. Poolvoodri ülaääre katmine peidab ka väiksemad paigaldusvead. Liistu on lihtsam paika panna, kui ühe pika liistu asemel kasutate seina või lae ulatuses kaht lühemat liistu. Enimkasutatavad Katteliistud põrandaliistud 12 x 42 mm 12 x 32 mm 12 x 42 mm 12 x 32 mm 8 x 28 mm 8 x 21 mm 8 x 28 mm 8 x 21 mm
põrandakonstruktsioonidesse, mis kondensaatvee tõttu märguvad. Kui puudub ka ventilatsioon või tekkinud niiskuse ärajuhtimine, on majaseentele sobiv keskkond loodud. Ka isoleerimata soojaveetorud on oht, sest nende paiknemine kivi- ja muude külmade pindade lähedusel tekib kondensaatvesi viimastel, sest soojatorud soojendavad õhku ja nende läheduses olevad pinnad ei soojene nii kiiresti. 5. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED Katusekatte paigaldusvead katusekatte vähese ülekatte tulemusena satub vesi väikese kaldega katustel katusekonstruktsioonidesse ja sealtkaudu ka hoone teistesse konstruktsioonidesse. Räästa osas liiga lühikese üleulatuva osaga katusekatte puhul valgub vesi pindpinevusjõu tõttu mööda katusekatte alust seinakonstruktsioonidesse ja need saavad tugeva niiskuskahjustuse. Sellist efekti võib kõige selgemalt näha kevadkuudel, kui seintele valgunud vesi jäätub.
seinte- või põrandakonstruktsioonidesse, mis kondensaatvee tõttu märguvad. Kui puudub ka ventilatsioon või tekkinud niiskuse ärajuhtimine, on majaseentele sobiv keskkond loodud. Ka isoleerimata soojaveetorud on oht, sest nende paiknemine kivi- ja muude külmade pindade lähedusel tekib kondensaatvesi viimastel, sest soojatorud soojendavad õhku ja nende läheduses olevad pinnad ei soojene nii kiiresti. KATUSTE KONSTRUKTSIOONILISED LAHENDUSED Katusekatte paigaldusvead katusekatte vähese ülekatte tulemusena satub vesi väikese kaldega katustel katusekonstruktsioonidesse ja sealtkaudu ka hoone teistesse konstruktsioonidesse. Räästa osas liiga lühikese üleulatuva osaga katusekatte puhul valgub vesi pindpinevusjõu tõttu mööda katusekatte alust seinakonstruktsioonidesse ja need saavad tugeva niiskuskahjustuse. Sellist efekti võib kõige selgemalt näha kevadkuudel, kui seintele valgunud vesi jäätub.
Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? · läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) · läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) · tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) · tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus otsene päikesekiirgus ( = 0,1...4 m) Pikalaineline kiirgus soojuskiirgus ( > 4 m), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb? Pikalaineline kiirgus - jahutab hoone külmemaks kui välisõhk, plekk katus jahtub ka külmemaks kui
Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones? • läbi tarindi- in ja eksfiltratsioon (õhurõhkude erinevus, lekkiv õhutõke) • läbi tuuletõkke (liiga poorne plaat, paigaldusvead) • tarindi sees (temperatuuri erinevus, geomeetria, soojustuse õhujuhtivus, õhukanalid soojustuses) • tarindi pinnal (temperatuur) 24. Kuidas jaguneb kiirgus? Lühilaineline kiirgus – otsene päikesekiirgus (λ = 0,1…4 μm) Pikalaineline kiirgus – soojuskiirgus (λ > 4 μm), atmosfääri ja aluspinna soojuskiirgus 25. Selgita pika ja lühilainelise kiirguse mõju hoonele? Kus seda esineb?
λ Φ=q ∙ A= ∙ A ∙(T 1−T 2 ) Valem: d 15. Konvektsioon (läbi tarindi, tarindi pinnal) Konvektsioon – aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis. Tekib raskusjõu toimel, erineva temperatuuriga piirkondades on keskkonna tihedus erisugune (loomulik konvektsioon), ning tuule ja ventilatsiooni tagajärjel (sundkonvektsioon). Võib toimuda: läbi tarindi (infiltratsioon, eksfiltratsioon); läbi tuuletõkke (tuul, tuuletõkke paigaldusvead, tuuletõkke õhuläbivus); tarindi sees (temperatuur, geomeetria, soojustuse õhuläbivus, õhukanalid soojustuses) ning tarindi pinnal (temperatuur). Valemid, valemilehel. 16. Soojuskiirgus, Stefan-Boltzmanni seadus, absoluutselt must keha, kiirguse absorbeerumine, peegeldumine, läbivus), materjali pinna emissioonitegur Soojuskiirgus - on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus.
annaabi.ee 
