matejali muda, liiva jm setteid. Väga hea on vaadelda üleujutust Kirumpää suvilate juures, kus on isegi väikene veetõus koheselt kerge vaevaga märgatav. Jääteke püsib jõel keskmiselt 110 - 120 päeva aastas. Jää paksus 2009/2010 aasta talvel kõikus vahemikus 10 24 cm. Võhandu jõe keskmine vooluhulk on 10-11 m 3/s. Jõe äravoolumoodul 7,3 l/s ning jõe lang on 98m, Paidra veskisillast allavoolu kuni suudmeni aga 210m. Tabel 1. Emajõe, Narva jõe ja Võhandu jõe keskmine vooluhulk Suur Emajõgi Narva jõgi Võhandu jõgi Keskmine vooluhulk 60-75 m3/s 390-410 m3/s 10-11 m3/s Veeorganismide elutingimuste, elustiku liigilise koosseisu ja jõe ökoloogilise seisundi kujundamisel on suur tähtsus vooluhulga aastaajaliste muutuste ulatusel ja minimaalsel vooluhulgal
Lauküla Väike-Emajõgi 20 Räpina Võhandu 75 Tõrva Õhne 92 Tõrve Pedja 60 Vetla Jägala 80 Orajõe Orajõgi 10 Paidra Veski Võhandu 52 Põlva Ahja 30 Räpina 2 Võhandu 365 Saarlasõ Pärlijõgi 30 Tammiku Jägala 60 Tõravere vesiveski Lintsi 20 Õisu Kõpu 200
Maal puutus omaealiste noortega vähe kokku, seda sündis ehk kõige rohkem jõe ääres supeldes Võhanduni, mis 50ndate alul oli veel kalarikas ja puhas, oli umbes kilomeeter maad ja seal käidi ikka seltsis ujumas. Tema ujumisoskus oli esialgu veel nigel ja kord pidi Are talle kalda äärest käe ulatama: ta võhm sai enne otsa, kui jalad põhja ulatasid. Õppis ujuma siis samades vetes kui vanaisa (Ahja jõgi) ja vanaema (Võhandu). Vanaema lapsepõlvekodu Paidra veski oli Pindist kahe kilomeetri kaugusel, seal käis paar korda veskil, viljakott "perävankriga" kaasas. PindiPaidra maa on talle nüüdki kahekilomeetrisetee etalon. Käis seda kruusateed palja jalu. Palja jalu elas tegelikult terve suve. Ta esimene liigutus Tammikult jõudes oli võtta kingad jalast ja ta ei pannud neid nädalate kaupa jalga. Talle tähendas vabadus võimalust olla palja jalu. Õhtul jalgu tingimata ei pidand pesema aitas sellest, kui neid
Parandatud riideomadused on märgitud vastava mudeli juures. Materjali kogunud üliõpilased: Urmi Tõlgo, Merit Heinmets, Gabriela Laanet , Anne-Liis Puu, Eliza Zaslavski , Külli Vähi, Riina Rannula, Laila Illak, Regina Ester , Kaidi Langei , Marjana Pors, Kristi Eelmäe, Jekaterina Jermolajeva, Kaire Kott- Igho, Kristiin Kapral, Anneli Minn, Liis Torim, Tiina Nellis-Randi, Liivi Orav, Maria Trjapitskina, , Jaanika Jõgi, Kaia Põtter, Maria Podolinski, Kairy Nahkur, Mare Paidra, Irina Shatalova,Tuuli Saaremets, Algallikad: L.Kivilo, E.Pedriks (1988) - Õmblusmaterjalid. Valgus Õmbleme ise! Padjad ja diivanipadjad (2002) Sinisukk Aarne.L., Alliksoo.E., Laanpere.L., Merilaid.T., Tööõpetus Õmblemine 5-8 kl. Tallinn. Valgus 1990. Mälksoo.L., Kangakudumine. Tallinn. Valgus 1976. Tervonen. A., Kangad. Argokirjastus 2006. EE l8 lk. 386 ;EE 6 lk. 131 ;EE 9 lk. 156 Pink A. Õmblemine. Kogeman A. Vestlusi kodukeemiast -999 nõuannet. Tallinn. 1989. Kelpman M
annaabi.ee 
