Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallinn) Elulugu ● Sündis Viljandimaal Pahuvere kooliõpetaja pojana ● Õppis Peterburi ülikoolis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis ● 1926-1927 elas Pariisis ● Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ● Töötas Tartu Ülikooli õppejõuna Looming "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919) "Jäljed liival" (esikkogu järg, 1921) "Maa ja mereveersed rytmid" (ajalaulude kogus, 1922) "Hiina kett" (novellikogu, 1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (novellikogud, 1927) "Armukadedus" (romaan, 1933)
........11 VANEMAD JA ESIVANEMAD Andmete ja juttude kohasaelt on Semperid olnud väga mitmekülgsed ja agarad, mille näiteks on teada, et üks Semperitest oli läbi teinud isegi Kolmekümneaastase sõja. Hilisemal ajal, XVIII sajandi algul on Semperid olnud põlvkondade viisi põlluharijad Uue- Kariste vallas. Hans Semper, Johannes Semperi isa, oli samuti pärit talust. Ta lahkus sealt 18-aastasena ning omandas õpetajakutse kihelkonnakoolis. H. Semper tuli 1870.aastal Paistu kihelkonda Pahuvere valda, kus ta teenis omale leiba valla kooliõpetajana 100-rublase aastapalgaga. 1911. aastal läks ta pensionile ning asus elama taas Hallistesse üüri korterisse. Kooliõpetaja töö kõrval oli Hans Semper ametis ka kohtukirjutajana ja metsavahina. Kõige selle kõrvalt valdas ta peale emakeele küülaltki hästi vene ja saksa keelt, ta mängis viiulit ning tal oli selle aja kohta juba üsna suur raamatukogu, kus eriti
Johannes Semper (22.03.1892 Pahuvere küla, Viljandimaa- 21.02.1970 Tallin) Faktid luuletaja eluloo kohta Sündis Viljandi maakonnas õpetaja peres, • 1905–1910 Pärnu gümnaasium • 1910–1914 õpingud Peterburi ülikoolis romaani-germaani filoloogia alal • 1915–1916 Riia Polütehniline Instituut arhitektuuri alal • 1916–1917 Moskva sõjakool • 1921-1925 Berliini ülikool • 1926-1927 elas Pariisis • 1928. aastal lõpetas Tartu ülikooli mag. philos
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed
pinnamoelt on ta orgudega liigestunud lainjas-künklik lavamaa, kuid maastik on vahelduv ja eriilmeline. Jääaegadel tugevasti kulutatud aluspõhjale on peamiselt viimasest liustikust jäänud mõne meetri paksune punakaspruunist moreenist koosnev pinnakate. Pinnavormid Kõrgustiku servaaladel (Suure-Jaani, Leebiku, Suislepa ja Tarvastu ümbrus) on madalaid voori ja voorelaadseid künniseid, jääkulutusnõgudes soid (Pahuvere, Rubina, Lagesoo) ja järvi (Õisu järv ja soo, Veisjärv, Viljandi järv, Mäeküla järv). Hilisjääajal kõrgustikul paiknenud jääjärved on pinnamoodi tasandanud. Jääjärved (sh Balti jääpaisjärv) on kujundanud kõrgustiku servaaladel mitmel tasandil rannamoodustisi (astangud, kivikülvid, rannikuluited). Kõrgustiku põhjaosa eraldab muust alast ligi kilomeetri laiune ja kuni 30 m sügavune TänassilmaViljandiRaudna ürgorg, sellega on ühinenud ÕisuKõpu
vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni · Tundeküllane ja sisendusjõuline looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust · Keskseks kujuneb mõistetud inimliku õnne probleem Teosed · Luulekogud: Sonetid (1917) Eelõitseng (1918) Sinine puri (1918) Verivalla (1920) Pärisosa (1923) Hääl varjust (1927) Mureliku suuga (1942) Johannes Semper · Eluaastad 18921970 · Sündinud Viljandi maakonnas Pahuvere külas · Õppis Pärnus, Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis, Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav · On käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm · Valdas algusest peale luule vormikeelt Teosed · Luulekogud
seas jõeforell, haug, särg, teib, turb, säinas, latikas, luts, ahven ja kiisk. (vikipeedia.ee) 15 SOOD Viljandimaa suurimad sood (ha) Soosaare soostik 12 671 Kuresoo 10 847 Ördi 7 154 Parika 3 420 Valgeraba 3 379 Meleski 2 756 Kohvisoo 15501 Õisu 1 454 Halliste 1 148 Leie 1 137 Umbsoo 910 Kõksa 904 Pahuvere 875 Veelikse 868 Napsi 851 Raudna 821 1koos Valgamaal asuva lõunaosaga 1871 ha Soosaare soostik asub Võrtsjärve nõo põhjaosas Navesti ja Põltsamaa jõe vahelisel lainjal tasandikul, pindala on 12 670 ha, lisaks 1460 ha soosaari. Soostiku moodustavad Kolgi, Pendi, Poka, Soosaare, Tääksi, Tässi ja Unakvere sood. Soostiku suurim soo on Soosaare raba (8840 ha). Soode vahel Kolga-Jaani ümbruses paiknevad loode-kagu sihilised lamedad voored (Kolga-Jaani voorestik)
Lahmuse mõisa vesiveski. Nüüd eravalduses. Mõisa ajaloost Lahmuse mõisa asutaja on poolakas Alexander Trojanowski. Ta mõisastas selleks Lahhema (lahmuse) küla, kus elas 2 talupoega. 1594. aastal läks mõis üle samuti poola juurtega Wilhelm Bockile. W. Bockist sai alguse aadlisuguvõsa, mis jäi ka hiljem seotuks peamiselt Karksi ja Viljandi ümbrusega. Nende suguvõsa käes on olnud aegade jooksul Loodi, Vardi, Päri, Võisiku, Pahuvere ja Kaubi mõisad. Praegune mõisasüda on ehitatud Krüdeneride ajal. Mõis läks nende valdusesse, kui Christine Gerttude Bock abiellus 1758.a. Pärnumaalt pärit Friedrich von Krüdeneriga. Hilisklassitsistlike joontega härrastemaja valmis Berend Johan v Krüdeneri eestvedamisel aastail 1837-1838. Uhkete kaaristutega maakivist ait ja tall-tõllakuur on ehitatud aastatel 1846-1847. 1851 a. Ostis mõisa 40 000 hõberubla eest Ludvig Ratlef. Ludvig Ratlefi tütar Theophane (Fanny) abiellus 1858
annaabi.ee 
