maailm vaid armastajapaarile allunud ning armastus annab võime teha peaaegu kõike. . Henrik Visnapuu elus olid naised vaatamata pidevale haiget saamisele tähtsal kohal ja tema luuletused väljendasid enamasti kellegi kaotust, järgnevat lootusetust ning seejärel ihaldamist: ,,Ma ostsin so tähitsevi kirvega, / siidi ja nahkadega. / Nüüd silmade ahkadega / valitsed mind kireta. / Olen so ori, so peni, / järgi käin sulle senni, / kunni lööd, valge, jala pahkadega." Kurvemad tunded ei läinud mööda ka Underist, kuid tema luuletused lahkumisest ja üksijäämisest olid enamasti põgusaks ajaks ning pigem jäädi ootama uut kohtumist: ,,Ei lahkuks veel, kui oleks meie teha: ma sinu naine olen, sinu neid. Muust võõrutand meid teineteise leid: muud nüüd ei tahagi kui üksteist näha. /.../
Seletuse, miks pärn on saarel ainus põlispuu, annab lugu röövelmunkadest. Sajandeid tagasi elasid saarel seitse munka, kes karile jooksnud laevadelt esemeid noosiks võtsid. Aastate möödudes muutusid mehed üha ahnemaks ja metsikumaks ning hakkasid öösel eksitavaid märgutulesid süütama, et laevu karidele suunata. Röövelmunki püüti tabada, kuid nood läksid metsa peitu. Et neist lahti saada, põletati Mohni saar metsast paljaks. Hiljem hoiti saar karjatamise teel lagedana. Pahkadega mänd (Käsmu pahkadega mänd) Pahkadega mänd kasvab Lääne-Viru maakonnas Käsmu külas. Mänd on 21,5 m kõrge ja tema ümbermõõt koos pahkadega on 115 cm ning pahkadeta 110 cm. Pedassaare männid Pedassaare männid kasvavad Lääne-Viru maakonnas Pedassaare külas. Kaitse all olevatest mändidest on alles neli. 1990
Põhirõhk pikaajalistel metsaliikidel, milleks on jugapuu, luuderohi ja metsviljapuud. · Rohke tüve-ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine. · Metsistunud põlispuud ja taluaiad, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid märkivad vanad puud ja põõsad. · Ebatavalise kasvuvormiga vanad puud( kõverad, lookas, mitmetüvelised). Samuti suurte looduslike kahjustustega puud nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Joon. 1 Tamm Joon. 2 Kopratamm (Savolainen.www) (w-jussikoprad... .www) Maastikulised tunnused Maastikulised võtmetunnused on sageli bioloogiliste võtmetunnuste tekkimise ja säilimise eelduseks, näiteks järsakute metsades või allikate ümbruses. · Vooluveekogude ümbrus- allikad, jõed ja ojad. (vt. joon. 3)
· looduskaitselised ja Punase Raamatu liigid; erilist tähelepanu pöörata pikaealistele metsaliikidele, nagu jugapuu, luuderohi, metsviljapuud; · roheke tüve- ja rippsamblike ning puiduseente viljakehade esinemine; · metsistunud taluaiad, põlispuud, metsakasvanud alleed, kiviaedu ja põllupeenraid tähistavad vanad puud ja põõsad; · ebatavalise kasvuvormiga vanad puud: mitmetüvelised, kõverad, lookas, suurte paranevate looduslike kahjustustega nagu välguarmid, nõialuuad ja suurte pahkadega puud. Metsa kasvukohatüübid: nimetamine, eristamine, klassifitseerimine. · Klasse kaks: arumetsad (mineraalmuldadel) ja soometsad (turvasmuldadel). · Rühmad: kannavad enamasti traditsioonilisi nimetusi, mis viitab puistu koosseisule või maastikule. 4 · Kasvukohatüübid: arumetsi tähistatakse mõne iseloomuliku alustaimestiku liigiga, soometsade puhul kasutatakse vastavaid sootüübi nimetusi.
annaabi.ee 
